arhailisem ning seotud hingede ärasaatmisega, sinna juurde kuulusid iseloomulikud häälitsused ja rääkimisest hoidumine. Muistsel hingedeajal kehtis üldse vaikusenõue. Mõnel pool siiski tantsiti ja mängiti pilli. Laulude asemel on üldisemalt levinud kõnelised pöördumised hingede poole, otsekui suunamaks külaliste tegevust ning ka soovid, et hinged edaspidi põldu ja karja hoiaksid. 9 Ajalooline tradistsioon Keskajal oli kristlikus Euroopas kombeks valmistada heingedepäevaks hingekakkusid(hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutid kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulaste heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on Briti saartel ja muudes paikades tavaks , et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Kui reformatsioonijärgsel Inglismaal läksid 1.novembri pühakutepäev ja 2
R e fo r m e e r itu d P r o g r e s s iiv s e d 7 H a s s i i d id M is n a g d im U u s - o r to d o k s id Hassiidid vagad. Tradistsioon tekkis 18.saj Ida-Euroopas; vedajaks oli Baal Sem Tov, kes hakkas rääkima sellest et tõeliselt vaga inimene teenib Jumalat igal pool, ei hoidu laulust ja tantsust, sest Jumalale meeldib rõõm. See on religioosselt ülimuslik usk. Nad olid erakordselt emotsionaalsed ja neid võõristati. Nad on säilitanud sama rõivamoe. Eriti vagasid nimetatakse harediteks (värisejad). Hassiidi traditsioon leidis endale hulgaliselt vastaseid (misnagdim).