kas üks või mitu hobust. Võistlustlustel on kolm ala, samuti nagu kolmevõistluseski. Võistlusaladeks rakendispordis on koolisõit, maraton ja täpsussõit koonustega. Koolisõidutesti sooritatakse 100 x 40 m platsil. Demonstreerida tuleb erinevaid allüüre erinevatel kiirustel, seega ka üleminekuid, peatusi, voldil liikumist ja muud sellist. Olulised on sujuvus, hea koostöö kutsari ja hobus(t)e vahel, impulss, täpsus ja üldse kõik see, mis ka tradistioonilises koolisõidus loeb. Maraton on kahtlemata väga vaatemänguline ehk seda on väga huvitav jälgida. Maraton on kuni 18 kilomeetri pikkune looduslikke takistusi (kraavid, künkad, orud, labürindid) sisaldav distants, mille läbimisel mängivad rolli õige allüüri valik, kutsari osavus ja silmamõõt, hobus(t)e vastupidavus ja koostöö. Täpsussõidus pannakse proovile hobuse vorm ja allumisvõime pärast väsitavat maratoni. Puhtalt
Tõnu Tender on tegelnud eesti slängiuurimise ja slängi ajalooga ning uurinud ka slängisõnade moodustamise põhiviise (Tender 1994). Tema edasine uurimistöö on keskendunud vanglaslängi ja õpilasslängi uurimisele (nt Tender 1996, 2000). Neile lisaks on ilmunud pisemaid slängialaseid töid, eeskätt diplomi- ja bakalaureusetöödena, mida on enam tehtud Pedagoogikaülikoolis. Slängiuurimise probleeme Kuigi võime öelda, et slängi on uuritud enamgi kui tradistioonilises mõttes sostiolekte, on siin mitmeid põhimõttelisi probleeme. Esiteks, slängi on uuritud praktiliselt ainult isoleeritud sõnadena. Minu arvates oleks kindlasti vaja astuda siit samm edasi ja hakata uurima selliste situatsioonide keelt, kus slängisõnu kasutatakse. See lubaks paigutada need sõnad konsituatsiooni ja konteksti ning uurida slängi samas terminoloogias teiste sotsiolektidega. 31
annaabi.ee 
