juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega. Õhuliinid peavad suutma vastu pidada mehaanilistele koormustele, keemilistele mõjuritele ja temperatuuri muutustele. Keskpingeõhuliinid koosnevad juhtmetest, mastidest, isolaatoritest, traaversitest, tõmmitsatest ja tugedest ning kinnitusdetailidest. Õhuliinide tähtsamad parameetrid (joonis 5.14) on visangu pikkus l (õhuliini kahe naabermasti vaheline lõik), juhtmete ripe f, liini maagabariit (juhtmete minimaalkaugus maapinnast) h ja masti kõrgus H. Loetletud parameetrid määratakse liini projekteerimisel iga konkreetse juhtumi kohta eraldi, arvestades liini pinget, juhtme marki, kohalikke tingimusi, kehtivaid norme jm.
Eelised − kerged, koostatavad kohapeal, madal hind Puudused − piiratud kestvus, piiratud kõrgus, väiksem tugevus • Uuemad materjalid: sünteetilised materjalid (klaasplastikud, polüester- ja epoksüüdvaigud − traaversid, masti ülaosa); liimitud vineer, puitosade katmine sünteetiliste kiledega Konstruktsioonilt • tornmast /tower/ − metall-, puit- või raudbetoon mast, mis koosneb tava- liselt neljatahulisest tüvesest ja traaversitest [IEV] Eelkõige − (teras)sõrestikmastid /(steel lattice tower/ − sõlmedes ühen- datud varrastest koostatud mast • postmast /pole/ − vertikaalne puidust, raudbetoonist, või metallist mast, mis paigaldatakse vundamendile või vahetult pinnasesse [IEV] • vabaltseisev mast /self-supporting support/ − mast, mille stabiilsus on piisav ilma tõmmitsaid kasutamata [IEV] • tõmmitsmast /guyed support, stayed support/ − mast, mille stabiilsus
annaabi.ee 
