plasmaks. Temperatuuril 1000000 C pole ühegi elemendi aatomile jäänud ühtegi elektroni - kõik on lahti rebenenud. Kõiki neid kolme osakest: neutronit, prootonit, ja elektroni võib leida ka väljaspool aatomituuma kiirgusena või muul kujul Radioaktiivsed kiirgused Erinevaid radioaktiivseid kiirgusi on 3, neile sarnaseid kiirgusi ada palju rohkem. Elektronkiirgus ehk beetakiirgus on üks radioaktiivsetest kiirgustest. Ka elekter traatides koosneb elektronidest, mis voolavad kiirusega u. 5 mm/sek. Kiirguda võivad ka elektronkatteta aatomituumad, nt. alfakiirguse osake (alfaosake) koosneb 2 prootonist ja 2 neutronist, seega on ta heeliumituum. Alfakiirgus on ka üks radioaktiivsest kiirgusest. Üksikuna eksisteerivad sageli ka kõikide vesiniku isotoopide tuumad (vastavalt isotoobile prooton, deutron ja triiton; mõnikord kutsutakse tavalist vesinikku ka ta tuuma järgi protiumiks).
võrguadapter (NIC). Vähem levinud on: järgur ehk repiiter (repeater), sild (bridge), sild-marsruuter (brouter), lüüs (gateway) ja hallatav võrguseade (with management). Võrgu ajalugu: Pärast arvutite ilmumist, hakati aegamööda terminale viima peaarvutist järjest kaugemale. Siit tekkiski idee panna arvutid tööle võrgus, mida mööda saaks üks võrku ühendatud arvuti saata teisele arvutile vajalikul hetkel infot. On ju teada, et elektrisignaal liigub traatides valguse kiirusega, teisisõnu peaaegu hetkeliselt. See võimaldaks saata infot ühest arvutist teise väga mugavalt - ära jääks tüütu ketaste või magnetlintidega sebimine arvutite vahel; ka võidab nii talitades palju ajas, kui arvutid asuvad üksteisest kaugel. Lisaks sellele saab meeskonnatöö korral hoida mahukaid andmeid iga arvuti asemel ka ainult ühes kohas koos - neile pääseb ju alati võrgu vahendusel ligi. Jagatavad
raskusteta normaalleegiga ja üldjuhul ilma räbustita. Keevitustraadi läbimõõt valitakse vastavalt keevitatava detaili paksusele järgmiste valemite järgi: a) vasaksuunaline keevitamine dt = s/2+1; b) paremsuunaline keevitamine dt = s/2, kus d on keevitustraadi läbimõõt mm; s - keevitatava detaili paksus mm. Põleti leek valitakse ja peab olema normaalne. Mittetähtsaid konstruktsioone võib keevitada keevitustraadiga CB-08 ja CB -08A. Neis traatides põleb ära osa komponente, nimelt süsinik, räni ja mangaan, õmblusemetall aga omandab jämedateralise struktuuri ja saadud keevisliite tugevus on väiksem kui põhimetallil. Põhimetalliga võrdtugeva liite saamiseks tuleb keevitamisel kasutada mangaani ja räni sisaldavaid keevitustraate CB -08Г, CB -08ГA, CB -10ГA või CB -14ГC vene standart, EN järgi G-II ja G-III. Keevitamisel tuleb jälgida, et detaili servad ja keevitustraadi ots sulaksid korraga. Keevitutraadi
annaabi.ee 
