kinnituskettidest lahti. Tähtis on traalaluad läheksid vette õieti. Seepärast on kiirus sel ajal 4-6 sõlme. Kui traallauad on vees lisatakse traalimiskiirust kuni ca 100 m vaiereid on välja lastud, siis vähendatakse kiirust normaalseks Traalnoot on merepõhjal püügivalmis, vaierite sisselaskmine lõpetatakse ja traaler hakkab liikuma vajalikul püügikiirusel KAKS IKT R AALIMINE · 2 laeva veavad traali · Peatraalerilt lastakse traalnoot vette · Traallaudu ei kasutata · Tuleb jälgida, et mõlemad traalerid liiguksid paralleelselt ja ühesuguse kiirusega TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Ujukid - kinnitatakse traalnooda ülemisele selisele, et kindlustada traalnooda vertikaalava. Ujukid on kerakujulised ja valmistatudpastmassist (õõneskehad). Raskused - kinnitatakse traalnooda alumisele selisele,et kindlustada traalnooda vertikaalava. Raskusteks kasutatakse ankrukette või spetsiaalset raskusselist. Traallaud - seadis traalnooda horisontaalava kindlustamiseks, mida kasutatakse üksiktraalpüügil. Materjal - metall (kujuga:ristkülik,ovaalne,tiivakujulised). Kaablid - traallaudu traalnoodaga ühendatavad terastrossi otsad, mis võimaldavad reguleerida traalnooda horisontaalava. Vaierid - traalnooda pukseerimiseks kasutatavad painduvast terastrossist otsad, mis on ühendatud laeval asuva traalvintsi javeesolevate traallaudadega. Traalvints - püügimehhanism vaierite ja kaablite sisselaskmiseks ning väljavõtmiseks. Traallook - profiilmetallist seadis traallaua vettelaskmiseks ja hiivamiseks.
Traallaual on nii öelda kaks ülemineku otsa . Ühe otsa külge kinnitatakse vaier . Vaier oma korda asub trummlil . Vaiereid saab järgilasta või juurde võta nii saab traalnoota laevast laähemale ja kaugemale viia ja samas ka veekihtides sügavamale ja kõrgemale tuua . Teise otsa kinnitatakse aga kaablid . Kaablid oma korda kinnituvad traalnooda tiibadele . Ning samas vaierid ja kaablid ühendatakse oma vahel veel ülemineku otsaga . Kui aga traallaudu võetakse sisse siis kui traallaud jõub looga juurde , läheb automaadi pea korpuse torusse ja surub riivid laiali . Peasse on tehtud ringväljalõige , kuhu vedrude survel lükatakse riivid . Korpuse pea riivistatakse ja koos peaga jääb traallooga külge rippima traallaud . Traalnooda üemine selis on varustatud spetsiaalse ujukite kinnitamise trossiga . Mille külge siis ujukid kinnitakse kas seeklite või muu kinnitus viisil . -5-
6. Kuidas orienteerub laev seinnoodapüügil kalaparve ja tuule suhtes 7. Mis asi on jõuplokk 8. Milliseid kalaparve käitumise iseärasusi tuleb seinnoodapüügil arvestada 9. Miks on seinnooda vertikaalne rakenduskoefitsient suurem, kui horisontaalne 1 1. Milline taglastuselement on põhjatraalnooda tunnuseks 2. Milles seisneb põhimõtteline vahe traalnoodaga ja põhjanoodaga püügil 3. Milleks on vaja traallaudu 4. Millise traallaua konstruktsioonielemendi külge ühendatakse vaier 5. Milleks on vaja traalpüügil kaableid 6. Nimeta põhjatraalnooda peamised osad 2 3 §9. Traalpüünised ja Ahtertraalimine traalpüük (1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. (2) Lubatud traalpüünised on: 1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr
annaabi.ee 
