laevad märkimisväärselt ka turska. Asja komplitseerib veelgi tõsiasi, et lisaks traallaevadele on olemas ka võrkudega püüdvaid aluseid ning püügirajoone on märkimisväärselt enam. DEA analüüs omab sisulist mõtet ühte ja sama püünisetüüpi kasutavate laevade puhul. Seetõttu ei kaasatud allpool toodud analüüsi ainult võrkudega püüdvaid laevu. Suurte traallaevade tegelik saak aastal 2004 (saagi indeksid: tursa kogused korrutatud teguriga 10, teised jäetud samaks), olemasoleva laevastiku maksimaalne saak ja tehniliselt efektiivse laevastiku maksimaalne võimalik saak. Püügivõime analüüsi jaoks kasutatakse sisendina mootorivõimsust ja püügipäevi ning väljundiks on summaarsed saagid. Samas ei ole räime, kilu ja tursa saakide lihtsal
ning ühist tootearendust. Kalanduse strateegia peaeesmärk aastail 2014 - 2020 on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise-ja välisturgudel. Eesti Kalanduse strateegia 2007 - 2013 peaeesmärk on samuti tagada konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik kalamajandus. Nimetatud perioodil tehti Euroopa Kalandusfondi finantsvahendite abil vajalikke investeeringuid traallaevade moderniseerimiseks, Läänemere traalpüügivõimsus viidi tasakaalu püügivõimalusega, arendati kalasadamaid, rannapiirkondadesse tekkisid toimivad kalanduspiirkondade tegevusgrupid. Tootjaorganisatsioonide intensiivne areng jäi samuti sellesse ajavahemikku ja näitas, et koostöö ja ühise tegutsemisega saavutatakse mastaabisääst ja toodanguga konkurentsieeliseid. Kalavaru olukord on jätkuvalt piirkonniti erinev,
annaabi.ee 
