97 98 Poorditraalimine forward aft Ahter aft Vöör forward Parem parras starboard 99 Traallaeva tuled 100 Peamised traalimise ja traalnootade parameetrid, mida on soovitav arvestada perspektiivse traallaeva valikul oleksid: 1)Räime ja kilu traalpüük Pelaagilise traalnooda vertikaal ja horisontaalava mõõted ja traalikere kogupikkus piki topenanti (koos tiivaga, kuid ilma traalipärata), kuni: - avamerel (ICES'i alarajoonid 29. ja 28.2.) - 17 25 (sügavustel >35 m) m; 50 65 m ja 50 60 m - Soome lahe kesk ja idaosas - 10 15 m; 25 40 m ja 35 45 m - Soome lahe lääneosas - 15 20 m; 45 55 m ja 45 55 m - Liivi lahes - 10 12 m; 25 30 m ja 35 40 m
ilmumisega , sest laev suudab avastatud kalaparvi leida kergemini . Põhja traalimisel kasutatakse teadaolevaid trasse , sest uute trasside katsetamisel on oht lõhkuda püünis põhjal paiknevate vrakkide , rahnude jms taha takerdumisel . -7- Traalnooda sisselaskmine Traalnooda moodustavad pukseerimis vaierid , traallauad ja neid püüniste tiibadega ühentavatest kaablid , traalikere ja traalipära . Traalnooda ülemises paneelis asuvad ujukid ja traalinooda alumises osas asuvad raskusselis või grunttrop (raskused ) . Raskusselis või grunttrop oleneb sellest kas tegu on pelaagilise- või põhjatraaliga . Pelaagilisel on raskusselis ja põhjatraalil on grunttrop . Enne vettelaskmist laotakse traalnoot ahtrisse slipi ees tekile , kusjuures pära jääb slipi poole . Püünise veeskamist alustatakse vaiksel käigul , liikudes või triivides alla tuult . Püünis keritakse
annaabi.ee 
