Selle efekti tekitamiseks kasutas autor üle kleidi siidiriidest käsitöölilli ning kleidi alumisest osast välja paistvat võrkjat nahatooni riiet. Kuna võrkjas riie on üsna jäik ning naha vastas ebameeldiv, kattis autor kleidi pahempoole tugevama, venivama ning kandmissõbralikuma riidega. See tekitab kleidi kandjale mugavama tunde. 2.5. Traageldamine Pärast kleidi topelt ülemise osa, alusseeliku ja pealmise seeliku mõlema poole väljalõikamist oli tarvis piirjooned traageldada. Kuna kleit koosneb kahest erinevast kangast, oli enne vöökoha kokku traageldamist vaja eraldi traageldada kleidi ülemine osa, alusseelik ja pealmine seelik. Alusseeliku traageldamine oli tänu tugevale kangale mugavam, kuid võrkriiet tuli autoril korduvalt uuesti traageldada. Kleidi ülemise osa proovimiseks traageldati ka küljed, et saada kätte sobiv laius. Talje paika saamiseks traageldati proovimiseks enne õmblemist veel kleidi ülemine osa ning seelikuosa.
kuklatükist . Voodril ja papil lõigata äär ühes tükis, pealisriidel kahes osas, nii et eesõmblus jääb diagonaalsesse riidesse. Pealisriidele ja voodrile anda juurde piisavalt õmblusvaru. Mütsile ümarama kuju andmiseks kinnitada papi külge vatti (soovitav marli vahele traageldatult). Kuklaosale panna vatt üles (paksemalt) ja külgedele (õhemalt). Taha sissemurtavate voltide kohale vatti mitte panna. Seejärel asetada vateeritud voltide kohale pealisriie, alla vooder ning traageldada mõlemad riided ümber papi servade omavahel kokku. Nüüd murda sisse kuklavoldid, nii et voldipõhjad jäävad pahupoolel vastamisi. Kinnitada need omavahel ja ka voodri külge. Ääreosa vateerimisel pappi kumerdada. Kõige paksem vatikiht panna keskele üles, kõrvade poole ja ette vähendada vatikihti. Vati peale panna pealisriie. Jälgida, et ühendusõmblus jääks ette keskele. Papi alla asetada vooder ning õmmelda mõlemad riided eesservas ja külgedel omavahel kokku
annaabi.ee 
