Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes. Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on öelnud, et "ainult luuletajana olen tahtnud olla". Ta ei ole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja ning tema luule on jutustavat laadi. Traadilt on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lää tartu kiilde pakku Debüütraamat "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite" kassetis ning selles teatas Traat: Ma olen kondiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi. See ensemääratlus on Traadiga kaasas käinud tänini. Samas kogus seadis Traat oma eesmärgiks olla inimene 20. sajandi keskpäevast on saanud uue sajandi hommik, ent Traat jätkab endiselt oma näkku. Traadi luulet on nim
Et jutustus põhineb autori kogemusel, siis võib arvata, et ta samastas end loo peategelasega, jäädes sealjuures pigem sekkujaks kui vaatlejaks. Traat trotsis inimese kulumist ja taltumist, alistumist oludele ning kapituleerumist võitluses mõtestatud elu eest. Seepärast näitas ta kangelase vastu üles suurt poolehoidu, ent hoidus teda siiski idealiseerimast. See tõsise probleemiarendusega teos on arvestatavaks tähiseks Mats Traadi arenguteel. 1972.a. ilmus Traadilt teine lühiproosakogumik “Mänguveski”. Sellesse koondatud 7 juttu on valminud aastail 1967 – 1971. Endiselt püsib autor igapäevases eluringis, ummikusse jooksnud või hääbunud unistustega inimeste keskel, kus elule allajäämine on kogumiku tüüpilisim situatsioon. Selgelt on tunda Traadi skeptitsismi ja sarkasmi, sest loomingus domineerib madalus, ideaalivaesus ja eetiline tusk. Prosaistina on Mats Traati algusest peale huvitanud tõsised elulised
annaabi.ee 
