10) kineetiline energia (E) mV2 E = kineetiline energia m = mass V = kiirus E= 2 Kineetiline energia E on võrdne keha massi ja kiiruse ruudu poole korrutisega. OPTIKA EHK VALGUSÕPETUS Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Soojad valgusallikad on kehad, mis kiirgavad valgust seetõttu, et on kuumad. Samuti kiirgavad infravalgust. Näiteks: lõke, Päike, elektripirnis olev traadike jne. Külmad valguallikad kiirgavad soojust, olles ise külmad. Ei kiirga infravalgust, seetõttu tarbivad vähem energiat. Näiteks emased jaanimardikad, virmalised, teleriekraan jne. Valgust, mida inimesed näevad, nimetatakse nähtavaks valguseks, kuid lisaks sellele on olemas valgus, mida ei ole silmaga näha ja seda kutsutakse infravalguseks (lühend IV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu kutsutakse seda ka soojuskiirguseks.
Maandusjuhe - eelkõige inimese kaitseks. Üks ots on ühendatud seadme metallotsaga, teine ots maaga, et kui seadme metallkest satub pinge alla, siis tänu maandusjuhtmele tekib kinnine vooluring, voolu tugevus kasvab järsult ja rakendub kaitse. 32 Kaitsmed - katkestavad vooluringi, kui voolutugevus ületab etteantud piiri (tekib lühis) Ühendatakse: faasjuhtmele ennetarbijat jadamisi Liigid: ühekordsed (sulavkaitsmed) - traadike katkeb, kui tekib liiga suur pinge. Kahekordsed (bimetallkaitsmed = kaks metalli) - erinevad metallplaadid, soojenedes paisuvad ja kõverduvad üksteisest eemale 33 Lühis – tekib, kui välistakistus on lähedane nullile (kaob) ja selle tulemusena voolutugevus järsult kasvab 34 Elektrimootor - seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks, mille töö põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel.
annaabi.ee 
