Kuu aega pärast seda, kui sarimõrvar sai 17-aastaseks, alustas ta teist tapaseeriat: jaanuaris pani ta toime kolmanda, veebruaris neljanda ja viienda, märtsis kuuenda, juunis seitsmenda mõrva. Pärast esimest tapmist 1997. aastal sattus sarimõrvar hoogu, tal tekkis tahtmine tappa järjest rohkem. Tugeva kehaehitusega, koolis spordiga tegelenud sarimõrvar valis ohvreid endast nõrgemate seast. Ta raius neid puruks kirve ja kiviga, pussitas noaga ja kägistas nööri või traadijupiga. Kuut ohvrit ta tundis, neist neli elasid temaga ühes majas. Kõik mõrvad pani ta toime kas bensiini- või alkoholiuimas. Sarimõrvar alustas bensiini nuusutamist tegelikult hilja, 14-aastaselt, sest see oli tema arvates normaalsem kui nõeltega torkimine või tablettide neelamine. Bensiin andis talle jõudu ja selle mõjul oli kergem tappa. Kohtus oli ta külmavereliselt tunnistanud: "Sain tapmisest lihtsalt hingelise rahulduse. Ma ei mõelnud teise kannatustele, mul oli ükskõik
Viinamarjad asetati mikrolaineahju pöörlevale alusele, ning juba paari sekundi möödudes võis täheldada plasmaefekti. Nahariba kahe poole vahel põles täielikult. Plasmaefekt tekkis õhu ning viinamarja potentsiaalide erinevusest. Kuna viinamarja potentsiaalilävi on kõrgem, siis mahutab see rohkem mikrolaineid. Teiseks võeti katseks põlev tikk, mis piisavalt põlenuna tekitas plasmaefekti, kuna põlenud osa koosnes grafiidist. Samuti tekitati plasmaefekti traadijupiga, mis kuumenes sedavõrd, et süütas tikutopsi kaanest tehtud aluse. Põhjuseks oli traadi mõlemasse otsa koondunud energia. Seda katset saab kasutada õppematerjalina näitamaks ning põhjendamaks välgu teket. 21 KOKKUVÕTE Mikrolaineahju leiutamise eelduseks oli tema komponentide varasem olemasolu. Mikrolaineahju
annaabi.ee 
