Vahet pole, kas on tähendus või mitte. Oluline on see, kuidas nimi kasutusse tuleb. Ta peab oluliseks protsessi, mida kutsub nimepanekuks ehk ristimiseks. Selle teooria põhimoraal on see, et nime määrab inimeste sotsiaalne vastasmõju. Enn Saari: nimi on nomineeriv keelend, mis ökonoomsel viisil atributatsiooni vältides eraldab ühe isendi tema tülikalt sarnaste isendite seast. Tähendusetuse teooria on tekkinud eelneva teadmuse mõjul. Coates’il on teooria TPTP ehk the pragmatic theory of properhood, mille järgi ei saa öelda sõna vaadates, kas see on nimi, vaid alles konteksti kaudu. Coates eristab nimel mõtet ja tähendust. Mõte on semantiliste suhete võrgustik, kus osalevad keerukad sõnad (meronüümia, hüponüümia jt). Normaalsed keelesõnad, mis pole nimed, on alati mõttega. Tähendus on üldkeelne – kui räägime sõnast, siis saame selle tähendusest sarnaselt aru. Coates eristab osutamist/viitamist ja tähistamist
.Küsimus tuleb ka loogika keeles formuleerida. .Tõestaja asub tõestust otsima. .Kui anda lõpmatult palju aega ja mälu, siis tõestaja lõpuks ka tõestuse leiab (kui tõestus üldse teoreetiliselt eksisteerib). Keeruliste ülesannete puhul võtaks see lootusetult kaua aega (meenuta keerukusklasse!) .Kui tõestust ei ole, siis tõestaja enamasti jääbki seda otsima, teadmata, et sellist tõestust ei saa olla. .Tõestajate igaastased võistlused CASC: .http://www.cs.miami.edu/~tptp/CASC/ .Gandalf: .Tammeti tõestaja, mitmelaastalvõitnud mõne CASC kategooria .http://www.ttu.ee/it/gandalf/ ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 19 Näide: masinaga lahendatud matemaatikaprobleem W. McCune 1996: .The Robbins problem---are all Robbins algebras Boolean?-has been solved using his automated theorem prover EQP. .Programm otsis lahendust ca üks nädal, kuni lõpuks leidis .Ülesanne oli matemaatikute poolt lahendamata, kuigi püstitati aastal 1933:
annaabi.ee 
