sümboliseeriv monument. 1794. aastal, pärast jakobiinide revolutsioonilis- demokraatliku diktatuuri kukutamist ja koos sellega revolutsiooni lõppemist viibis David mõnda aega Luxembourg´i lossis vahi all. Sellest ajast pärineb tema ainus maastikumaal, väike "Vaade Louxembourg´i aeda", millel pole midagi ühist kaunilt kujundatud pargiga. Pärast Louxembourg´ist vabanemist määrati David elama Tournan-en-Brie lähedale. Seal jätkas David portreeloomingut, mis polnud katkenud ka revolutsiooni päevadel. Pingetest vaba, maalis ta portreid, kus modellide isikupärane sarm seostub loomuliku värskuse ja suurejoonelise lihtsusega, seda nii kompositsioonis kui kloriidis. 1795. aasta Salongi saatis ta kaks portreed, mis äratasid meeldivat tähelepanu. Kogu Davidi edasine saatus oli seotud Napoleoni võimuhaaramisega ja võimu kaotamisega. 1795
monumentaalne kompositsioon. 16. oktoobril 1793 joonistas J. L. David Marie-Antoinette’i, kui teda vedav kaarik oli giljotiini juurde teel. 1794. aastal, mil jakobiinide revolutsioonilis-demokraatlik diktatuur kukutati ja revolutsioon lõppes, saadeti ka David mõnda aega Luxembourgi lossi vahi alla. Siis maalis ta oma ainsa maastikumaali, „Vaade Luxembourg’i aeda“.24 Pärast vabanemist määrati David elama Tournan-en-Brie lähedale. Seal jätkas David portreeloomingut ja maalis oma portreeloomingu tipuks peetavad „Pierre ja Madame Sériziati portreed“. Pariisis maalitud „Madame Recamier“ (1800) sai klassitsistlikus portreemaalise teoseks, mille kompositsiooni ja asetust hiljem väga paljud teised kunstnikud matkisid. 1799. aastal valmis kuulus „Sabiinitarid“, milles kujutab võitluste lõpuhetke.25 1.5. NAPOLEONI AEG
annaabi.ee 
