mistõttu sai neid üsna odavalt toota ja müüa ka lihtrahvale, kes seni olid fotograafiast kõrvale jäänud. Sellest võimalusest haaras kinni prantsuse fotograaf André Adolphe Eugéne Disdéri, kes 1854. aastal patenteeris visiitfoto. Tegemist oli visiitkaardist veidi suurema (10x6 cm) kartongalusele kleebitud portreefotoga. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) Nadar (kodanikunimi Gaspard-Félix Tournachon) oli prantsuse fotograaf ja ajakirjanik. Poolast tagasisaadetud Nadar leidis järgnevalt tööd graafilises ajakirjanduses. Ta lõi satiirilise pressi jaoks karikatuure ning koomikseid tuntud prantsuse kultuuri- ja poliitikaelu tegelastest. Tema graafilise ajakirjanduse perioodi kulminatsiooniks sai 300-osaline Nadari Pantheon, kus kujutati litograafilise meetodiga prantsuse intelligentsi. Kuigi antud seeria ei olnud majanduslikus mõttes väga edukas, tegi see Nadarist kuulsuse
manipuleerida või siis lihtsalt pildistada. Nii on fotokunstist saanud sürrealistide käes lemmiktööriist püüdluses "üha puhtama alateadvuse poole, mis on samas tunnetemaailma poolt üha enam kütkestatud". Selles mõttes pakub kogu sürrealistlik fotograafia välja kergelt nihkes vaatenurga, proovides reaalsust kõigutada. Pilet nr.9 1. Esimesed fotot kasutavad kunstnikud: Nadar ja Cameron. Rejlander ja Robinson. Nadar (kodanikunimi Gaspard-Félix Tournachon) oli prantsuse fotograaf ja ajakirjanik, keda tuntakse eelkõige Victor Hugo, Jules Verne'i ja teiste portreede jäädvustajana ning esimese fotograafina, kes pildistas objekte õhust (aerofotograafia) kuumaõhupalli abil. Nadar töötas graafilises ajakirjanduses, kus ta lõi satiirilise pressi jaoks karikatuure ning koomikseid tuntud prantsuse kultuuri- ja poliitikaelu tegelastest, mis tegi ta väga edukaks ja kuulsaks. See tekitas tas sügava huvi fotograafia vastu
annaabi.ee 
