Läbilõike Valtoni proosast annavad "Valitud teosed" I-II (1984), kahekümne neljas köites kavandatud "Kogutud teoste" 1. köide ilmus 1999. Arvo Valtoni teoseid on tõlgitud vene, saksa, mari, hollandi,udmurd, prantsuse, bulgaaria, poola, ungari, esperanto ja paljudesse muudesse keeltesse. Prantsusmaal tuntakse teda tänu ajakirjadele Nyx, Lettre Internationale ja Auttrement, mis on Valtoni novelle avaldanud. Prantsuse keelde on Eva Maria Toulouze tõlkinud ka 1992. aastal Valtoni novellikogu «Tõrvikukandja» ja 1993. aastal Valtoni aformismikogu «Valged vaarikad». Filmid, näidendid Valton on kirjutanud stsenaariumid mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969, Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ainetel), "Hundiseaduste aegu" (1984) ja Herman Sergo "Näkimadalate" ainetel ning telemängufilmidele "Minu naine sai vanaemaks" (1976) ja "Ringhoov" (1988, novelli "Mustamäe armastus"
Handi keelt räägivad ka need lapsed, kelle vanemad tegelevad traditsiooniliste elatusaladega taigas või tundras. Lõunahantide seas räägivad vanemad inimesed juba valdavalt vene keeles. Kuigi esimene handikeelne raamat, Matteuse evangeeliumi tõlge ilmus juba 1868. aastal, siis süstemaatilise kirjakeelte loomisega alustati nõukogude ajal. Suurte murdeerinevuste tõttu loodi 1930-1950 kuus kirjakeelt, millest vähesel määral on kasutusel vaid paar-kolm (Toulouze 1999: 72-73). AJALUGU Alates 13. sajandist püüdsid hante allutada nii venelased kui ka tatarlased, kellele handid pidid järgnevatel sajanditel maksma maksu. 16. sajandi lõpul, pärast võitu tatarlaste üle hakkasid venelased Lääne-Siberisse kindluslinnu ehitama ning sellest ajast sattusid handid tihedamasse kontakti venelastega. Handi nn vürstid2 tehti vene vasallideks ja 17. sajandil kaotasid nad täielikult sõltumatuse. Hantidelt hakati koguma jassakki orava- ja sooblinahkades
annaabi.ee 
