intellektuaalsete standardite rakendamist. See sisaldab metamõtlemist (mõtlemist mõtlemisest) ja enesehinnanguid, samuti ka avatud meele ning eelarvamuste vaba hoiaku säilitamist, lisaks ka teatud distantsi hoidmist, et vältida isiklikku kallutatust või eelarvamusi, mis segaksid sinu isiklikke põhjendusi. Kriitiline mõtlemine on hädavajalik veenva uurimisväite argumendi - väljaarendamiseks. Stephen Toulmin töötas välja argumendi struktuurimudeli, millel on neli osa: * Väide vaieldav seisukohavõtt * Tõendus andmed, mis toetavad väidet * Volitus väljavaade, mis ühendab tõendust ja väidet * Tugi kontekst ja eeldused, mida kasutatakse volituse ja tõendusmaterjali kehtivuse toetamiseks. Kriitilise mõtleja argumendid põhinevad tõendusmaterjali kasutamisel ja mõistlikul põhjendamisel. On olemas intellektuaalsed standardid, mida rakendades saate kontrollida
Mõnikord on seda kerge kindlaks teha ning puuduva eelduse sõnastamisel ilmneb, kas see on teiste eeldustega kooskõlas või mitte. Mõnikord aga polegi selge, milline eeldus just täpselt puudu on, ning sellisel kujul alustatud tõestusest tuleb loobuda. Arutluse puhul võib ka järeldus olla varjatud, ent tõestuse tees ei saa olla varjatud. Tõestuse lähemal käsitlusel tuuakse sageli esile veel täiendavaid tõestuse struktuurielemente, mis ei pruugi olla alati esile toodud. S. Toulmin (19222009) on loonud süsteemi tõestuse käsitlemiseks, kus lisaks teesile (teesidele), põhjenditele ja demonstratsioonile käsitletakse tõestuse struktuurielementidena veel tugitausta (backing), modaalset tüüpi (modal qualification) ning tagasilüket (rebuttal).6 Hiljem on tagasilüket käsitletud laiemalt ning seda on nimetatud vastukajaks (response), sest tagasilükke asemel võib esineda ka positiivset või koguni kiitvat vastukaja. Tõestuse skeemi vt joonis 14.2. 6
annaabi.ee 
