Inimnoka pikkus on keskmiselt 6,4...6,8 mm, kolmanda seljalooge laius keskmiselt 4,8 mm, kubitaalindeks 45...50%. Ühepäevane töömesilane kaalub 110 mg, viljastamata mesilasema 185 mg, viljastatult 250 mg. Mesilasema munevus munemise kõrgperioodil on 1700...2000 muna ööpäevas. Kraini leskede turjavärvus on hall või tumehall. Emad on keskmise suurusega kuni suured ning võrdlemisi pika elueaga. Emade värvus kõigub helepruunist kuni tumepruunini. [http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusprogramm-touaretus] Kraini mesilaste heaks omaduseks on nende rahulikkus. Pesast välja võetud kärgi katavad nad ühtlaselt ja mesilasema jääb kärjele püsima. Üksteise suhtes on nad sõbralikud kui pered ühendatakse. Uute saagiallikate otsimisel on nad väga ettevõtlikud. Kui teised mesilastõud püsivad halva ilmaga tarus, siis kraini mesilased lendavad ikkagi korjele. Neile on iseloomulik enne taru lennuavast sisenemist hõljuvad nad taru ees, neil on
veterinaarkeskuses. 2. 5 3. 4. 6 5. 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 1. Raamatud Riis, M.; 2013, Mesiniku aabits, Print Best, 7 lk 2. Internetis olevad elektroonilised allikad (Higguchi, A.; Bowman E. jt, 1984. DNA sequences from the quagga, an extinct member of the horse family.) http://estbee.eu/touaretus/buckfast-aretusprogramm/ 8. Lisad Foto 1. 9
annaabi.ee 
