mist tapab Theoderich Odakeri ja rajs idagootide riigi. Theoderich Suur (493 526) hoidis roomlasi ja goote teineteisest lahus, kehtis näiteks abiellumiskeeld. Goodid said küll sõjateenistuse eest ühe kolmandiku maast, kuid tsiviilvõim ja majandus jäid roomlaste kätte. Gootide-roomlaste teineteisemõistmist takistasi ka relvastatud vastuolud. 535-553 toimus Justinianuse sõda gootidega. Gootide poolt kuningaks tõstetud Witigis [536-540] võeti pärast Ravenna piiramist vangi. Totila võidab Veronast tulles Itaalia tagasi (v.a Ravenna), säilitab oma positsioonid Belisariose vastu, langeb aga siiski Tadinae all võitluses Narsesega.. Tema järeltulija Teja sureb mõni kuu hiljem Mons Lacta-riuse lähedal. Frangi riik Galias Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Merovechi sugukonda kuuluv Chlodovech I võttis 496
Verine sõda kestis kuni 548.a. ning lõpes Bütsantsi võiduga. Peaaegu samal ajal Vandaali ekspiditsiooniga aiendas Justinianus Ost-gootide vastu kampaania Sitsiilia, Dalmaatsia ning Itaalia vallutamiseks, kuhu keiser viis üle Velisariuse. Algul oli vallutussõda sammuti Bütsantsile edukas- väed kiiremas korras vallutasi Rooma ja Napoli ning varsti pärast seda avas omad väravad Velisariusele ka pealinn Ravenna. Kuid siis toibunud Ost-goodid astusid vasturünnakule andeka kuninga Totila juhtimisel ning saavutasid edu. Tulemusena võit jäi küll lõpuks Bütsantsile, kuid 19 aastat kestnud sõda mõjus rängalt riigile. Samal ajal Pärsia ainuvalitseja nähes, enda jaoks võimalust, algatas mastaapse kampaania Bütsantsi vastu idas, rikkudes sellega "Igavest rahu". Pärslasi saatis edu ning nad okupeerisid Süüria ja rüüstasid Antiookia linna. Lõpuks oli Justinianus sunnitud sõlmia uuesti Pärsiaga rahu veelgi rohkem Bütansti alandavatel tingimustel. Andami
annaabi.ee 
