Aborigeenid aga taotlesid ja mõtestasid oma arengut ja on üsna uskumatul tasemel kiindunud eruditsiooni ja teoretiseerimisse. Seda võiks isegi nimetada intellektuaalseks snobismiks (snoobid on nad ka mitmes teises mõttes). Seega on suhteliselt mõistetav, et seal on kujunenud teatav sotsioloogiline ja filosoofiline stiil teatud variatsioonides. Austraalia kultuurid on seega märksa täielikumates transformatsioonisuhetes kui teised maailma regioonid. "Totemistlikku" tüüpi mõisted ja uskumused vajavad erilist tähelepanu, kuna moodustavad nendega seotud ühiskondades koode, mis kindlustavad mõistesüsteemide kujul igale tasandile omaste sõnumite konverteeritavuse. Probleem tekib siis, kui püüda totemismi paigutada kas looduse või kultuuri juurde, mis on mõttetu, sest see on tegelikult vahend ületamaks nende valdkondade vahelist opositsiooni.
Koopamaalingute tegemise ajal oli põhisaak põhjapõder, keda on kujutatud vähe. Osa kujutisi on vaid maalitud, osa on kaljupinda ka sisse uuristatud. Koopamaalingute uurimine hoogustus 1960.-ndatel aastatel, mil neid püüti vaadata kui sotsiaalsete suhete kajastajaid. Andre Leroi-Gourhan (19111986): maalingud kajastavad muistse ühiskonna struktuuri ja selle jagunemist mees- ja naispooleks. Koopamaale on seotud ka initsiatsioonitalitustega. Võimalikuks on peetud mingit totemistlikku kujutelma nende taga. Ühest tõlgendust nende kohta ei ole. Harilikult on koopamaalingutele omane, et puuduvad korralikud situatsioonid, ei ole ühendatud mingi tegevusega. Umbes 10 000 aastat tagasi koopamaalingud kadusid. Miks, selle põhjust ei teata. On oletatud, et kuna kliima soojenes, siis osa elanikest siirdus põhjapõtrade kannul põhjapoolsetele aladele. Need, kes paigale jäid võisid olla liiga seotud toiduhankimise ümberkorraldamisega ja jooniste tegemiseks enam aega ei jäänud
annaabi.ee 
