kaitsjateks. Austatakse kaugeid esivanemaid, aga äsjasurnuid kardeti ja püüti maagia abil hoida neid tagasitulemast (nt nn ristipuud LõunaEestis), esivanemaks võib olla ka loom. totemism (W.Robertson Smith) usk loomakujul tegutsenud esivanematesse; esivanemaks võis olla loom, lind või nt pilv (pilverahvas); tootemlooma ei kütita, kuid korra aastas küll, et ohverdada ja nö austada oma esivanemat sotsiaalne interragatsiooni teooria (E.Durkheim) - nt loodusrahvastest; seotud totemismiga; teooria sõnastas austraalia aborigeenide põhjal; kui me sööme tootemlooma liha, kinnitame me seotust selle esivanemaga. algmonoteism (W.Schmidt) - tema teos ,,Jumala idee päritolu"; monoteismist kasvas välja polüteism jne; enamus rahvastel on mingi taevaisa; madalamad jumalad ja kõrgem jumal, ka magav jumal) süütundest lähtuv (Freud) lähtuv ürgsüütundest kognitivism (ka kognitiivne usundipsühholoogia) - selle teooriaga tuldi välja 90ndatel;
200. Peamiselt on neid teada Lõuna-Prantsusmaalt ja Põhja- Hispaaniast. Tuntuim Altamira Hispaanias. Ka miniatuurkunst loomakujutised luuesemetel. Peale maalingute esineb koopaseintel ka sissekriimustatud joonistusi, nende värvimiseks on kasutatud musta, punast ja punakaspruuni tooni. Vastavad värvid ja toonivarjundid saadi ookri, tahma ja kriidi segamisel. Tegu võis olla jahimaagia või totemismiga, kuid tõlgendusi on mitmeid teisigi. Paleoliitikumi lõpus oli Põhja-Saksamaal ja Hollandis Hamburgi kultuur, mis kuulus sealsete alade vanimatele asukatele. Kultuur sai alguse mõistagi pärast jää taganemist, mil ala muutus inimestele elamiskõlblikuks. Tegu oli põhjapõdraküttidega. Sellest veelgi hiljem, u 9000 eKr Läänemere põhja- ja lõunarannikul aga Ahrensburgi kultuur. 10 0008000 eKr levis Poolat, Lõuna-Leedut ja Valgevenet hõlmanud Swidry kultuur.