Selle läbi jõutakse iga kord eesmärgile lähemale (Pajumaa 2010). ,,Distsipliini eesmärk ei ole vägivald enda kallal- see ei ole distsipliin. Distsipliini eesmärk on saada rõõmu", Sri Sri Ravi Shankar- vaimne juht ja humanist (Shankar 2009). 9 KOKKUVÕTE Käsitledes lapse arengu- ja kasvukeskkonda, peaksime lõplikult loobuma totalitaarreziimide poolt monstrumiks moonutatud terminoloogiaaspektist. Siin on mõeldud seda, et poleks ainuüksi juba autoriteedi ja distsipliini mainimine seostatud lapse ahistamisega ning arengu tõkestamisega. Tegelikult on ju distsipliin ja enesedistsipliin kasvatuse, kui terviku arenemise nurgakiviks. Tõsi see on, et paljude lastevanemate jaoks kehastab distsipliin endas kõike taunimisväärset (Pener 2009). Eluga toime tulemiseks vajab laps tugevat ning turvalist lähisuhet, mis baseerub
) muuta, kusjuures lõpptulemus teistel juhtudel ei pruugi olla üldse see, mida algataja soovis. Seejuures 49 valimissüsteemis tuleb omakorda teha vahet nende elementide vahel mida saab muuta seadusega (nendega saab legaalselt manipuleerida) ja mida mitte. Seadusega saab muuta: 1) valimisõiguse üldprintsiipe; 2) valimise organisatsiooni; 3) valimissüsteeme. Seadusega ei saa muuta valijate poliitilisi eelistusi (diktatuuride, sh totalitaarreziimide tingimustes on seda üritatud = seadused+poliitiline represseerimine - tegelikult jätsid valijad sel juhul lihtsalt oma arvamuse enda teada, avalikult aga andsid "keisrile keisri jao"). P. 2. VALIMISÕIGUSE SISU: 1.Vabade valimiste kaasaegsed üldprintsiibid on: - üldine valimisõigus - st riigi kõigil täisealistel teovõimelistel kodanikel (või püsielanikel) on vastavast east alates õigus valida;
annaabi.ee 
