d) Mõiste -- üheseltmõistetavus ning ei eelda märgid -- peab eksisteerima vastuvõtja adressaati. Mõiste mõiste pärast e) Sündmusi luuakse struktuuride abil struktuure luuakse sündmuste eeskujul f) Mäng -- tugineb võrdsusel ja sümmeetrial rituaal -- väljendub ühe osapoole headuses g) Kunst -- objekt ja sündmus loovad müüt -- struktuur loob objekti ja sündmuse struktuuri Totaliseeriv mõtlemine -- ilmneb, et erinevad klassifikatsioonid kanduvad pärismaalastel üle teistesse klassifikatsioonidesse, nt. loomtaimlooduslik element on justkui ühe tervikliku klassifikatsiooni alaaspektid. Kirjeldades kõrgkultuuride erinevusi toob Levi-Strauss välja kaks kultuuri tüpoloogiat: a) baseerub pärimusel -- on suunatud tuleviku ennustamisele ja siin omab suurt rolli sümboolika.
surve(laste kasvatamine). Paljust sotsioloogid(k.a Peter Berger): Meie identiteet on määratud meie suhtlusest. Me saame selleks, kes me oleme, kõnetatuse kaudu. See, kes meid kõnetab ei pruugi olla konkreetne inimene või inimrühm, me võime olla kõnetatud ka ideede või jumala poolt. Slaidil kirjas, kuidas kujunes iisraelaste identiteet(Mooses vabastas juudid Egiptuse võimu alt). Sealt juutide arusaam: meie oleme Jumala rahvas. Kultuuri sund meie üle on totaliseeriv, see üritab hõlmata kõike meie elus. Siiski ei ole see sund totaalne. Elu on alati keerulisem kui ükskõik, milline õpetus elust. Neid aspekte, mis ei mahu õpetusse, võib nimetada anoomiateks. Anoomia on miski, mis ei mahu etteantud tavade ja raamide sisse. Üks olulisemaid anoomiaid on kannatus, mis lõhub tervikpilti, mida kultuur meie ümber meile pakkuda püüab(loe Iiobi raamatut). Anoomiad on paratamatu osa meie elust, küsimus on selles, kuidas me sellega toime tuleme
annaabi.ee 
