jää. Jaanuarikuune albeedo on umbes 60-70%, märtsis jääb 40-50% vahele; sügisel septembri- ja oktoobrikuus on albeedo umbes 35-40%. Albeedo Telemarkis on aastaringselt väga kõrge, kuna maakonna pinnast on umbes 65% mäed ja järved. Mägede tipud on kaetud aastaringselt jääga; vesi ja jää on suure peegeldusvõimega. (http://cimss.ssec.wisc.edu/wxwise/homerbe.html ) Vetevõrk: Maakonnas on väga palju järvesid, nendest suuremad on Nisser, Fyresvatn, Vegar, Tokke, Bandak, Totak, Mosvatnet, Tinnsjo, Norsjo. Suurimad jõed on Nidelva, Kvenna, Mane, Skien'i jõgi. Üks suurimaid vooluveekogusid on Telemark'i kanal, mida on kutsutud ka kaheksandaks maailmaimeks. See on 105 km pikkune kanal, millel on tihe laevaliiklus. Kanal ulatub Skien'i linnast kuni muistse Dalen'i linnani. Kanali kõrgustevahe on 72 meetrit (joonis 5.). Kanal on otseühenduses merega. Joonis 3. Telemarki kanal ( http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Telemarkskanalen.jpg )
100,18 või Tunnsjøen (Røyrvik og Tunnsjøen 100,0869 Bandak 325 Lierne) 8,68 93,50 või Limingen 93,2366 Lundevatnet 314 Limingen 8,34 Storsjøen Øyeren 84,74 (Rendalen) 309 Randsfjorden 7,31 84,48 või Blåsjø 80,5269 Totak 306 Nisser 7,19 Tabel 1 Suurimad järved RAHVASTIK Norra rahvaarv 1.01.2009 seisuga on 4 799 300, kasvades aastas 0,57% võrra. Peamiseks selle põhjusteks on elu paranemine ja immigrantide sisseränne. Rahvastiku keskmine tihedus on12 inimest/ km. Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt, umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Selle põhjuseks on Norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal
annaabi.ee 
