alused», «Riigi kaitsepoliitika põhisuunad» ja «Eesti sõjalise kaitse strateegia». Käesoleva dokumendi põhieesmärk on anda selged juhised ja kehtestada prioriteedid Eesti kaitsejõudude sõjalise võimekuse arendamisel. Määratletakse geopoliitilist olukorda ja sõjalisi ohte arvesse võttes Eesti kaitsejõudude ülesanded ja antakse kaitsealased juhised vägede arendamiseks ning rakendamiseks. Eesti kaitsejõud on Eesti Vabariigi totaalkaitsel põhineva riigikaitsesüsteemi üks tugisammas. NATO riikide relvajõududega koostegutsemisvõimelisuse ja ühitatavuse nõuete täitmisel on Eesti kaitsejõud Euro-Atlandi ühise julgeolekusüsteemi aktiivne liige ning on valmis tulevikus osalema kollektiivse julgeoleku tagamises NATO liikmena. Vajaduse korral ajakohastatakse käesolevat strateegiat vastavalt Euro-Atlandilises julgeolekusituatsioonis ja Eesti julgeolekupoliitikas asetleidvatele muutustele. II
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 1 Totalitaarse poliitilise re?iimi tingimustes võib esineda ka sunniviisilist liikmeks määramist. Teise maailmasõja lõppfaasis arvati Kolmandas Riigis tegevteenistuseks juba kõlbmatute vanemate aastakäikude mehed kohustuslikult Volkssturmi koosseisu ja rakendati totaalkaitsel. NSV Liidus pidid enne II Maailmasõda peaaegu kõik sõjaväekohuslased läbima ettevalmistuse OSOAVIAHIM-s (lennuorganisatsioon). 14 reetnud liikmele surmaotsuse ja tagas täideviimise). Viimane juht eeldab, et korporatiivsel ühikul on vastav sunniaparaat. Riikluse kujunemise varasemates faasides olid korporatiivsed organisatsioonid tunduvalt autonoomsemad kui tänapäeval, mil nende tegevuse aluseid ja