· Välispoliitika, mis peab tagama riigi julgeoleku seisukohast tähtsad liidu- ja heanaaberlikud suhted. · Riigikaitsestruktuurid ehk kaitsejõud. Kaitsejõududeks on kaitsevägi ja kaitseliit. Kaitsevägi koosneb kolmest põhiväeliigist -- maaväest, mereväest ja õhuväest. Kaitseväe suuruseks rahuajal on 6500 inimest, neist 800 ohvitseri. Sõja korral täidab mobiliseeritud kaitsevägi koos teiste kaitsejõudude komponentidega totaalkaitsega ettenähtud relvastatud võitluse ülesandeid täies mahus. · Kodanikukaitse, mis korraldab inimeste abistamist ja kaitsmist tulekahjude, plahvatuste, suurte avariide, ohtlike ainete lekke, kiiresti leviva keskkonnasaaste või epideemia, loodusõnnetuste, katastroofide korral. Eestis vastutavas vastavate abinõude elluviimise ja ohutusnõuete täitmise eest Päästeamet (ja sellele alluvad tuletõrje- ja
4 rahva enesekaitsevõime Selle tagamisega tegelevad - välispoliitika, mis peab tagama riigi julgeoleku seisukohast tähtsad liidu- ja heanaaberlikud suhted. - riigikaitsestruktuurid ehk kaitsejõud. Kaitsejõududeks on kaitsevägi ja kaitseliit. Kaitsevägi koosneb kolmest põhiväeliigist -- maaväest, mereväest ja õhuväest. Kaitseväe suuruseks rahuajal on 6500 inimest, neist 800 ohvitseri. Sõja korral täidab mobiliseeritud kaitsevägi koos teiste kaitsejõudude komponentidega totaalkaitsega ettenähtud relvastatud võitluse ülesandeid täies mahus. Oluliseks Eesti territoriaalkaitsesüsteemi alustoeks on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit. Tema koosseisus on 15 territoriaalset üksust -- malevat, milledesse kuulub kokku 8300 liiget ning naiste ja noorte eriorganisatsioonid. Viimaste tegevuses osaleb kokku 8100 naist, tüdrukut ja poissi. Mobilisatsiooni käigus moodustatakse Kaitseliidu baasil territoriaalkaitse üksused -- kaitsepiirkonnad
annaabi.ee 
