kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Hakkas merd sõitma varakult ning 20-aastaselt juhtis Tunise piraatide vastasel retkel Genova galeri. 1476 uputati merelahingus tema laev, kuid tal õnnestus haavatuna ujuda 6 miili kaugusel olevasse Portugali randa. Ta jäigi Portugali elama ning tegi sealt 147677 mereretke Iirimaale ja Islandile, külastades võib-olla ka Jan Mayeni saart. Kavandas leida meretee Indiasse lääne suunast, toetus eriti Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toscanelli (13971482) teooriale, mille järgi oli võimalik meretee Indiasse üle Atlandi. Ta esitas oma kava algul Portugali kuningale (kes selle tagasi lükkas), siis Hispaania kuningakojale. Kuningakoja ja Kolumbuse vahel sõlmiti leping, mille põhjal viimasele anti ,,Ookeani Admirali" tiitel ning ta ülendati kõigi avastatavate maade kuberneriks ja asekuningaks. Kuningakoja (eriti kuninganna Isabeli) toetusel sooritas Kolumbus neli merereisi.
docstxt/.txt
kirge. Suurimat imetlust pälvib see nägu, mis oma ilmega paljastab hinges toimuva." · Vasari: "Leonardo da Vici pani aluse maalikunsti kolmandale stiilile, mida me kutsume moodsaks." · Leonardo: "Kuna mina pole literaalselt haritud, siis on teatud teravmeelitsejad võtnud endile õiguse mind etteheidetega üle külvata ja väita, et mina ei ole humanist. Juhmardite kari !" · Leonardot tõmbas matemaatiku ja astronoomi Paolo Toscanelli isiksus. Tema ütles esimesena, et Maa on kerakujuline. · Leonardo humanistide kohta: "Nendel inimestel on üksnes väga vähe põhjust tänulik olla loodusele, sest see on andnud neile inimese välimuse ainult seepärast, et neid segi ei aetaks loomakarjaga." · "Kuningate kummardamise", San Donato altarimaali jättis kunstnik pooleli, sest tema tööd ei austatud. Maal jäi hoiule Benci perekonda. · Leonardo lõi hõbedase hobusepeakujulise lüüra.
plaanidesse, kuidas lääne poolt kõige lühemat teed pidi Indiatesse jõuda. Tollal käibiv mõiste ´´India´´ või õigemini ´´Indiad´´ kui meresõitjate soovunelm, hõlmas kogu Lõuna- ja Ida-Aasia, sealhulgas ka Cathay (Hiina) ja Cipango saare (Jaapan). Õpetlaselt võis pärineda Kolumbust innustanud, ent arvutusveal põhinev väide, et Lissabonist on Aasia rannikuni maksimaalselt 5000 meremiili (tegelikult hoopis 11 000 meremiili). Kuid kaht säilinud Toscanelli kirja Kolumbusele on peetud jällegi võltsinguteks... 1484. aastal lükkas Portugali kuningas tagasi Kolumbuse projekti "...avastada Cipango saar Lääne ookeani kaudu". Pettunud meresõitja lahkus koos viieaastase pojaga Kastiiliasse, maabudes Palose sadamas, kust ta aastaid hiljem oma karavellidega merele läks. Algul ei andnud ka Hispaania kuningapaar, Kastiilia Isabel ja Aragoni Fernando oma nõusolekut. Valitsejaid hirmutasid auahne Kolumbuse nõudmised: ta tahtis oma
Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Indiasse viiva meretee otsingud. Portugallaste edestamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama ideed üritada jõuda Indiasse lääne suunas, mille pakkus välja Itaalia juudi päritolu meresõitja Christoph Kolumbus (14511506). Kolumbusele omakorda pakkus selle idee toonane kuulsaim kartograaf Paolo Toscanelli. 3. augustil 1492 lahkus kolmest laevast Santa Maria, Pinta ja Niña koosnev karavan Palose sadamast pikale mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel. Siit edasi kulges teekond juba tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. Kolumbuse ekspeditsioon oli jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse
annaabi.ee 
