Kõige odavam filtreerimismeetod on ehitada veevarustuskraavidele restid. Resti või sõela pindala peab olema ummistumise ärahoidmiseks võimalikult suur. Parim filtreerimisefektiivsus saadakse liiva-kruusafiltriga, kus vesi filtreerub oma rõhuga läbi erineva terasuurusega mineraalaine kihtide. Tavaliselt kasutatakse filtris 3-5 kihti. Tiikide tühjendamine on sama tähtis kui tiikide täitmine. Suurtes tiikides kasutatakse laud-, betoon- või toruregulaatoreid vee kõrguse reguleerimiseks (joonis 11–13). Munga jäätumist võib ära hoida styroxiga katmise abil. Väiksemates tiikides piisab veetaseme reguleerimiseks äravoolutoru otsa asetatud küljele keeratavast püsttorust. Äravooluvesi tuleb võtta tiigi põhjast, kus vesi on halvakvaliteediline. Väljalask on tavaliselt suurema läbimõõduga kui sisselask. Väljalask peab algama tiigi sügavaimast kohast.
Efektiivse filtreerimise ja õhustamise korral võib isegi 95% kasutatud veest suunata taaskasutusse. Retsirkulatsioonisüsteemis on tavaliselt vajalik sooja vee desinfitseerimine ultraviolettvalgusega. Soojavaheti abil saab taaskasutada üht osa ringlusest väljuva vee soojusest, millega soojendamiskulutusi saab vähendada. Vee eemaldamine tiikidest Tiikide tühjendamine on sama tähtis kui tiikide täitmine. Suurtes tiikides kasutatakse laud-, betoon- või toruregulaatoreid vee kõrguse reguleerimiseks (joonis 1113). Munga jäätumist võib ära hoida styroxiga katmise abil. Väiksemates tiikides piisab veetaseme reguleerimiseks äravoolutoru otsa asetatud küljele keeratavast püsttorust. Äravooluvesi tuleb võtta tiigi põhjast, kus vesi on halvakvaliteediline. Väljalask on tavaliselt suurema läbimõõduga kui sisselask. See kiirendab tiigi tühjendamist ja hoiab vee suure pealevoolu korral ära vee tõusu üle tammi servade.