Ta saab hingata vaid õhurikkas mullas. Vihmaussid peavad vihmase ilmaga tulema maapinnale, sest vihmavesi tõrjub õhu mullast välja ja vihmaussid jäävad hapnikupuudusesse. Siis peavad nad välja tulema isegi päeval. Vihmaussid on liitsugulised. Kaks vihmaussi vahetavad paaritumisel seemnerakke, mis talletatakse seemnehoidlasse. Ta muneb oma munad kookonisse. Kookoni valmistab vihmauss nii et vööpiirkond hakkab lima eritama ja sellest eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon.Mõne aja pärast kooruvad munadest noored vihmaussid. Ussikese areng on moondeta. Kookonist väljunud vihmaussid on oma vanemate sarnased, ainult et tibatillukesed. HULKHARJASUSSID Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) on klass rõngusside hõimkonnast. Nende keha on segmenteerunud ja igal kehalülil on üks paar jäsendeid ehk parapoode, kuhu kinnitub palju kitiinist harjaseid. Hulkharjasusse on kirjeldatud üle 10 000 liigi
vöö, pea puudub, igal lülil on harjased(silmaga pole näha). Ehitus keha katab epiteel, palju limanäärmeid, naha all on piki ja ristilihased, lihased moodustavad nahklihasmõigu e. kehaseina. See on ka teoseks. Nahklihasmõigu sees on kehaõõs, seal asuvad siseelundid. 24.Liitsuguline, ise ennast ei vijasta. Kaks vihmaussi liibuvad mõneks ajaks kõhtmise osaga teineteise vastu ja kattuvad limakihiga. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon, kuhu ta muneb oma munad. 25.Vihmaussid kobestavad mulda, parandavad mulla viljakust. 26.Elavad mageveekogudes. Väikesed selgrootud neelab, suurema saagi vihmaussid või konnakullesed aga tükeldab lõugadega. 27.Elavad peamiselt meres. Toituvad peamiselt vetikatest või mudast. 28.Hulkharjasussid hingavad lõpustega, väheharjasussid aga naha kaudu. Hulkharjasussid toituvad vetikatest või mudast, väheharjasussid
pikkade peente kombitsatega. Kombitsatega haarab hüdra toitu. Hüdra liigub kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes. 10. Vihmauss Välisehitus: (JOONIS õ.lk.103) Siseehitus: (JOONIS õ.lk.103) Sigimine: Liitsugulised. Areng: Muna, vastne, täiskasvanud isend. Eluviis: Vabalt elavad. Liiguvad lihaste ja harjaste abil. Toes: Nahklihasmõik (epiteel+lihased/kehasein) ja kehaõõne vedelik. Vöö: Õhukese ja limanäärdikus paksendatud osa. Eritunud limast moodustub torukesetaoline kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Vihmaussi keha katab õhuke ühest rakukihist koosnev epiteel, mille all paiknevad kihtidena lihased: ringlihased ja pikilihased. 11. Jõevähk Välisehitus (+JOONIS õ.lk.122): Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest, millest moodusutub kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud
annaabi.ee 
