2005. aastal müüs Fortum (Neste) oma osaluse Gazpromile ning Gazpromist sai North Transgas Oy 100% omanik. 2005. aasta septembris kirjutasid Gazprom, BASF ja E.ON alla eellepingule toru ehitamiseks. BASF ja E.ON on Severneftegazprom väikeaktsionärid Põhja- Euroopa gaasijuhtme ehitamiseks. Gazprom hakkas ehitama gaasijuhet Venemaa maismaaosal. 2006. aastal alustati keskkonnamõju hindamise protseduuriga. 2007. aastal soovitasid Soome ametivõimud uurida ka torujuhtmest lõunapoolsemaid alasid keskkondlikel ja geoloogilistel põhjustel. Seetõttu esitas Nord Stream 2007. aastal Eestile taotluse teostada uuringuid Eestis. Samal aastal, arvestades suveräänsust oma majandusvetes ja seoses uuringutega Eesti põhja osas, mis annaks Nord Streamile ka informatsiooni Eesti maavarade ja nende võimaliku kasutuse kohta, lükkas Eesti valitsus taotluse tagasi. 2007. aastal otsustas Nord Stream muuta
lahes (valge = laevaliiklus puudub, helesinine = 1-99 laeva, tumesinine = 100-999 laeva, oranz = 1000-9999 laeva, punane = > 10000 laeva). Läänemere transport hõlmab osalejaid kogu maailmast. Aastal 2013 registreeriti külastajaid 122 erinevast riigist. (Mapping shipping intensity and routes in the Baltic Sea, 2014) Läänemere põhjas asub ka Nord Stream, mis on Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Süsteem koosneb kahest 1,224 kilomeetrisest torujuhtmest, mis suudavad kumbki transportida 27,5 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. See läbib Venemaa, Taani ja Saksamaa territoriaalvett ning Soome ja Rootsi majandusvööndit. Gaasijuhtmes on nähtud Venemaa poolt poliitilist käiku, mille eesmärk on vabaneda maagaasi transiidist Ukraina, Valgevene, Poola ja teiste maade kaudu. Venemaa on Euroopa riikide suurim gaasitarnija, mistõttu pärast Venemaa ja Ukraina gaasisõdu on Euroopa riigid tundnud ohtu liigsest sõltuvusest.
Kindlustusriskid, mille tagajärgede vastu kindlustatakse, võivad olla: tulekahju - tuli, pikselöök, plahvatus, lennuavarii; a) tuli - levimisel väljaspool küttekollet ning sellest tingitud tahm, suits ning kustutustegevus; b) pikselöök - mille all mõistetakse välgu vahetut üleminekut varale, kui see tekitab mehhaanilisi purustusi või tule levikut; c) plahvatus - mille all mõistetakse mahutist (auru-, vee või gaasimahutist, boilerist, keskküttekatlast, torujuhtmest jms.) suure energiahulga momentaalse vabanemise tõttu tekkinud lööklainet, mis omakorda tekitab purustusi või tule levikut; d) lennuavarii - mille all mõistetakse mehitatud lennuaparaadi, selle osade või lasti allakukkumist, mis omakorda tekitab purustusi või tule levikut. loodusõnnetus - torm, rahe, maalihe; a) torm - mille all mõistetakse tuult tugevusega vähemalt 8 palli (15 m/sek). Tormist põhjustatud kindlustusjuhtumiks loetakse ka kahju
annaabi.ee 
