pööramisraadiuse tõttu lohisema. Samuti jagab õige momendi ühe ratta libedale sattumisel. Diferentsiaalide teostused on erinevad. Piiratud libisemisega diferentsiaal (LSD) on diferentsiaali tüüp, mis võimaldab selle kahel väljundvõllil pöörelda erinevatel kiirustel, kuid piirab nende kahe võlli maksimaalset erinevust. Lisaks on veel olemas lamellsiduritega diferentsiaalilukustus, elektrooniline diferentsiaalilukustus (EDS), aktiivne diferentsiaal, torsen diferentsiaal. [5] PILT 4 TORSEN [4] 6 4. POOLTELG Poolteljed kannavad autol pöördemomenti diferentsiaalilt ratastele, võimaldades sealjuures vertikaalset liikuda. Pooltelg ise koosneb välimisest kuulühendusest, sisemisest kuulühendusest, võllist, kaitsekummidest ja on seestpoolt kuulliigendeid määriva molübdeeni baasil toodetud
Pooltelgede otsa on kinnitatud nö. kettad, mille vahel on suure viskoossusega vedelik, kui üks pooltelg tahab aeglasemalt pöörelda siis kiiremini pöörleva ketta pinnal olev vedelik tahab aeglasemalt pöörlevat plaati kaasa vedada. Mida kiiremini üks pooltelg (ratas) teise suhtes pöörleb seda enam momenti kantakse aeglasemalt pöörlevale poolteljele. Sellise differentsiaali miinus on see, et ennem ei kanta "asfaldil" olevale rattale momenti, kui jääl olev ratas juba libiseb. Torsen tüüpi diferentsiaal Selline diferentsiaal on puhtalt mehaaniline diferentsiaal, mis ei sisalda sidureid ega elektroonilisi osasid. Torsen tüüpi differentsiaal töötab, kui tavaline vaba, juhul, kui mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega. Hetkel, mil üks ratastest hakkab kaotama pidamist sunnitakse hammasrattaid kokku tõmbama. Hammasrattad selles differentsiaalis on ehituselt sellised, mis loovad pöördemomentide suhte. Näiteks suhe 5:1 tähendab, et selline
annaabi.ee 
