12-sõlme kiirust, mis lubas ookeani ületada 2 nädalaga. Kuni 19. sajandi lõpukümnenditeni olid aurulaevadel, v.a sadamapuksiirid ja väiksemad lühisõidulaevad, ka abipurjed. Alles sajandivahetuseks loobuti neist lõplikult. Sel ajal algas ka laevade kiire spetsialiseerumine. Ilmusid uued, varemtundmatud sõja- ja tsiviillaevade tüübid, nagu sõjalaevadest näiteks soomuslaevad, kerge- ja raskeristlejad, miinilaevad, torpeedopaadid, allveelaevad jne. Tsiviillaevade osas oli kõige tähelepanuväärsem reisilaevade kui täiesti uue laevatüübi tekkimine. Kui varem oli tegemist tavaliselt kauba- või postiveolaevadega, millel sõltuvalt teenindatavast liinist oli teatud arv reisijakohti, siis eriti 19. sajandi teisest poolest järjest hoogustuv inimeste väljaränne sundis laevakompaniisid reageerima tekkinud nõudlusele. Eeskätt puudutab see massilist
vastu. Tojo algatas ka Jaapani sõjaplaanid Ühendriikide ja Euroopa kolooniate vastu. Silmitsi USA nõudmistega tõmbuda tagasi Hiinast ja Indo-Hiinast, ei näinud Tojo sõjale mingit muud alternatiivi. Ennetav löök Ette hoiatamata toime pandud agressiooniakt Pearl Harboris asuva USA laevastiku baasi vastu polnud Jaapani strateegias midagi uut. Jaapan andis esimese löögi ka sõjas Venemaaga 1904.aastal, kui torpeedopaadid hävitasid Port Arthuri sadamas Vene laevastiku juba enne formaalset sõja kuulutamist. 1941.aastal toimetati torpeedod kohale aga lennukitega. Rünnaku üksikasjad töötas välja Minoru Genda, kes võttis eeskujuks Suurbritannia operatsiooni Tarantos 1940.aasta novembris, kui lennukikandjatelt õhku tõusnud pommitajad uputasid mitu Itaalia laeva. Jaapani 1.õhulaevastik, kuhu kuulusid kuus lennuki kandjat ja neid toetavad lahingulaevad ning allveelaevad, läks viitseadmiral
annaabi.ee 
