Siiski jäi seadus mõneti ebamääraseks ja nii surusid liikumise aktivistid 1960. aastal läbi kodanikuõiguste seaduse, milles olid valimistel osalemise takistamise eest ette nähtud ranged karistused. KENNEDY AMETIAEG Kennedy astus ametisse 1961. aastal 35-nda presidendina. Ta sündis rikkasse Iiri-katoliku perre. Sellest hoolimatta püüdis ta elus ise midagi saavutada. Näiteks kirjutas ta Harvardis tudeerides bestselleri. Ta teenis ka Teises maailmasõjas torpeedokaatril. . Poliitilistelt vaadetelt oli ta demokraat. 1952. aastal sai John Kennedy senaatoriks. Inimestele meeldis pikka kasvu, energilise, avala ja poisikeseliku silmnäoga armastusväärne katoliiklasest presidendikandidaat. Nad imetlesid tema ilusat naist Jaqueline'i ja nende armsaid lapsi. Valimiseelselt lubas ta vähendada vaesust, võtta luubi alla rassiline diskrimineerimine ja vähendada pingeid NSVL-ga.
,,Seepärast tuleb teha iga meeter sakslastele ligipääsmatuks.'' Spöörid said endale selle rannalõigu, kus oli maabunud dessant. ,,Kõigepealt moondage paadid ja peitke ära lõkeaine,'' käskis Jegorõtšev. Sapöörid tassisid kummipaadid metsa ja moondasid okstega. Lõkeaine laoti selleks kaevatud auku. ,,Homme hommikul alustame kaevikutest,'' teatas Jegorõtšev vastpüstitatud telkidesse end magama seadvatele sapööridele. 7.augusti õhtul saabus Saaremaalt torpeedokaatril insener, kes asus juhtima tulevase rannapatarei tulepositsiooni ehitama. Ehitati kaugusmõõtjatorn ja suurtükialused. Kui kõik juba peaaegu valmis oli, tuli teade-Saksa lennukid on puksiiri koos suurtükkidega mere põhja lasknud. Uusi suurtükke venelastel Saaremaalt saata ei olnud ja nii jäi kavatsetav Ruhnu rannapatarei ilma tegeliku jõuta. Arvukas punaväegarnison jäi Ruhnule täpselt kuuks ajaks. Meenutusi raamatust: ''Mürskudest küntud saarte kroonika.''
Pilt 19 Täiendavat varustust toonud transpordilennuk on maandunud. Ajavahemik 17.20. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901: 22 3. oktoobril hakkasid punaarmeelased end vangi andma. Nende lennuvägi lendas ära Leningradi suunas. 5. oktoobril varises Sõrve kaitse kokku (BA MA, RH 24-42/10, 319342). Ööl vastu 6. oktoobrit langes Sõrve kaitse juht polkovnik P. Gavrilov ( 1985, 149). Omade juurde Hiiumaale põgenes neljal torpeedokaatril ainult 102 punaarmeelast, teiste seas Läänemere rajooni rannakaitse ülem kindralleitnant Aleksei Jelissejev. Mitusada Punaarmee sõdurit ja ohvitseri otsustasid pigem põgeneda üle mere Rootsi ja interneeriti seal sõja lõpuni (RA, HP 22 I.). Üle 500 mehe põgenes üle Irbe väina Kuramaale ja vangistati seal. Saksa XXXXII armeekorpusele allunud üksused kaotasid saarte vallutamisel surnutena 18 ja
annaabi.ee 
