b) "Titanic" (Sbr.) põrkas 1912. aastal kokku jäämäega, uppus 1513 nimest. c) Kaks aastat hiljem põrkas "Empress of Ireland" (Sbr.) kokku teise alusega, uppus 1012 inimest. d) 1986. aastal uppus Aasovi merel "Admiral Nahhimov", viies merepõhja 423 inimest. e) Aasta hiljem kaldus külili parvlaev "Herald of Free Enterprise" (Sbr.), viies merepõhja 193 inimest. 2) Suurimad laevahukud II maailmasõjas a) 16. aprillil 1945 torpedeeris NSVL-i allveelaev L-3 Läänemere lõunaosas Saksa aurikut "Goya". Alusel oli umbes 7000 inimest, kellest 6666 uppus. b) 3. mail samal aastal pommitasid Briti lennukid Lübecki lahes põhja Saksamaa reisiauriku "Cap Arcona". Hukkus 5594 inimest. c) 3. jaanuaril samal aastal torpedeeris NSVL-i allveelaev S-13 Läänemere lõunaosas Saksamaa reisiauriku "Wilhelm Gustloff". Uppus 5438 inimest. d) 10
seadus. 8. septembril (26. augustil vkj) 1914 (13. aug.) sattus Saksamaa Keisririigi laevastiku ristleja SMS Magdeburg Osmussaare juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks [3][katkine viide]. Laevast leiti salajane saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ja mängis sõja võitmises väga olulist rolli.[4] 11. oktoobril (28. septembril vkj) 1914 torpedeeris saksa sõjamerejõudude allveelaev U-26 Soome lahes vene ristleja Pallada. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest[5]. 1. mail 1915 (18. aprill vkj) Saksa laevastiku kallaletung Ruhnu saarele. Osalesid hävitajad V 108 ja V 107 kaptenleitnant Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja Thetis ja hävitaja S 148 olid ootel Irbe väina suudmes. Saarelt vaenlasi ei leitud, piirduti majaka peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti
annaabi.ee 
