võistelda ainult Tirooli meistrid nagu Jakob Steiner ja Mathhias Klotz. Instrumentaalmuusika ei hõlmanud barokiajastul ainult kammermuusikat, vaid ka orkestrimuusikat. Orkestreid kohtas enamjaolt õukondades ja nende ülesanne oli mängida vastuvõttudel ja ballidel. 18. Sajandi algul tekkisid tudengite ja linnakodanike muusikaühingud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester. Linnade teenistuses oli tavaliselt ka puhkpillimängijaid, kelle ülesanne oli teha teatud aegadel "tornimuusikat" ehk mängida mõnest tornist lühikesi puhkpillipalu, koraale või tantse.
ja ballidel, lossikirikus ja õukonnateatris . Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite, samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud; Linnade teenistuses olid tav. ka puhkpillimängijad , kelle ülesanne oli teatud aegadel “tornimuusikat”mängida; Kuna suuremates linnades oli palju eri staatuses häid pillimehi, siis võidi erilisteks puhkudeks kokku kutsuda väga suuri koosseise. → Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht Arcangelo Corelli olevat Roomas Rootsi kuninganna palees musitseerinud 150 mängijaga. Kõige tavalisemaks pilliansambliks oli BAROKKTRIO
annaabi.ee 
