Agaralt asus ta lossiümbrust kujundama, rikastades loodust omatehtud puunikerduste ja moraalitõdesid vahendavate sildikestega. Allkorruse esiku ja kontori seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid ja mõtteterad. Ladina-, kreeka-, prantsus-, vene- ja saksakeelsete tekstide kõrval leidus ka eestikeelne salm, mis manitses: "See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!" Von Glehn ei nikerdanud ainuüksi eriskummalist mööblit. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale. 1910. a alusatati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm, mida huvilised võisid tasu eest kasutada. Tornis asus Glehni "värkstuba", vahekorruseid kasutati õunahoidlana. Lossipark 19
Paralleele võib luua ka tudorkaarsete peasissepääsude ja konsoolidele toetuvate teravkaarviiluliste ärklitega. Hoone parempoolne osa on kahe-, vasakpoolne aga ühekorruseline. Põhiplaanilt on loss ebasümmeetriline ja kauni siluetiga. Maalilist muljet rõhutavad arvukad eri kõrgustel paiknevad nurgatornid, samuti risaliidid ning teise korruse akende astmikfrontoonid. Esifassaadi ilmestab suur altaan, mis on kaunistatud sakmikrinnatisega tornilaadsete tulpadega. Parempoolsel nurgal on kaheksatahuline torn, vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Hoonel on suhteliselt rikkalik krohvdekoor: tornidel masikuliitaolised karniisid, profileeritud korrustevahelised simsid jne. Tähelepanu väärib detailide kõrgekvaliteediline viimistlus, kus nt vundament on vooderdatud graniitplaatidega, astmikfrontoonide ülaosa laotud tahutud dolomiitplokkidest
annaabi.ee 
