Lossi ümbruse pindalast (55km2) on külastajatele avatud 15km2. 440 ruumist on aga 90 külastamiseks avatud. Muuseum : Jahindus ja Loodus (Hunting and Nature) Chambord i loss on Eiffeli torni ja Mont Saint- Micheli järel kõige külastatavam turismiobjekt Prantsusmaal. Igal aastal külastab lossi ligi 800 000 turisti. eripära, iseloomulikud detailid Kõige silmapaistvamad osad on keerdtrepp ja katusejoon- üllatavalt harmooniline segu kuplitest, tornikiivritest, tornikestest ja korstnatest Keerdtrepi nikerdatud ornament on tunnistatud prantsuse renessansi meistriteoseks. Sisemus on sisustatud minimalistlikult. Hulgaliselt puitpaneelidest dekoratsioone, gobelääne, mitmeid kuulatud ulukitopiseid, uhket mööblit ning jahimotiividega- ja portreemaale. 440 tuba, 365 kaminat, 85 treppi Chambord´i katuseterrass keerdtrepp
kabelid-eeskojad moodustavad viie suurejoonelise portaaliga esikülje. Kuna jõukad veneetslased pidasid oma aukohuseks varustada ehitist igasuguste sammaste, kapiteelide ja reljeefidega, siis on ehitise lääneseinal arvukalt antiikseid sambaid. Neljanda ristisõja (1204) aegseid edukaid röövretki meenutavad aga peaportaali pronksuksed ning hellenistlik pronkskvadriiga peaportaali kohal. 14.sajandi alguses lisati katedraalile gooti karniis õhuliste kullatud tornikestest taimornamendi, pühakute ja inglitega. Katedraali interjöör on monumentaalne ja paraadlik, milles samal ajal on mõneti tunnetatav ka varabütsantsist pärinev õhulisus. Viimane on saavutatud sellega, et peakuplit kandvad püloonid on kaartega läbi lõigatud. Kuplitüviste aknaridadest tulvav valgus annab aga bütsantsi vaimus loodud mosaiikidele (katedraalis on üle 4000 ruutmeetri mosaiikidega kaetud seinapinda) salapärase ja ebamaise õhulisuse ilme.
tuhande fantastilise arabeskina, see nii huvitavalt kirjatud katus kerkis graatsiliselt vana lossi tuhmunud varemete vahelt, mille paksud, vanadusest vaatidena tursunud, kõdunenud ja ülalt kuni alla mõranenud tornid sarnanesid suurtele vatsadele, mille eest nööbid on ära karanud. Taamal tõusis Tournelle'i lossi tornide mets. Kuskil maailmas, ka mitte Cham-bord'is * ega Alhambras *, pole köitvamat, õhulisemat, võluvamat vaatepilti noist kõrguvaist, nooljatest tornikestest, korstnatest, tuulelipukestest, spiraalseist, vindi-kujulistest treppidest, ohulistest, nagu perforaatoriga mulgustatud läbipaistvaist kuplitippudest, paviljonidest, värtnakujulistest tornikestest, nii väga mitmekesistelt oma vormilt, kõrguselt ja asendilt. Kõik see sarnanes hiiglasliku kivist malendite lauaga. 122 Tournelle'i lossist paremat kätt võis näha määratu suurte, süsimustade, üksteisega otsekui
annaabi.ee 
