väikesed koopiad olid mõeldud eeskätt kuninga lõbustamiseks ja õukonna muusikaelu rikastamiseks. Teine versioon kõneleb sellest, kuidas tornikellade mängijad jõudsid äratundmisele, et sellist rasket instrumenti nagu kirikukell on ikka üpris keeruline käsitseda. Kellade väikesed koopiad annaksid neile võimaluse teha hoopis teistlaadset muusikat. On veel kolmaski versioon, mille järgi külaelanikel sai ühel päeval lihtsalt villand kellamängijate igapäevasest suurte tornikelladega harjutamisest. Niisiis sunniti nad kirikutornidest alla tulema ja harjutamise tarvis väikesi koopiaid tegema. Kell ja kirik kuulusid kokku. Kellade otstarve oli eeskätt kurjade vaimude peletamine. Mõistagi on selline tähendus kirikust alguse saanud ja see tähendab, et kellad on olnud juba sajandeid religiooniga seotud. Käsikellad, mida Arsis kasutab, on sellest tähendussfäärist juba väljas. Tänapäeval kasutatakse kelli ka professionaalses muusikas ja nende aura on veidi erinev.
Kurandid ehk kellamängud. Muusikaliste tornikellade valmistamise kunsti täiustati Madalmaadel ja Põhja-Prantsusmaal, kus kellad rippusid torni sees raamistiku küljes. Haamreid liigutasid automaatselt suures puutünnis (hiljem metallsilindris) olevad raudpulgad. Kui silindrit pöörasid pommid ja vintsid, tõstsid pulgad kange, mis olid traadi abil haamritega ühendatud. Kaks varaseimat linnakella, mis ühendati tornikelladega, olid Monsis (1328) ja Strasbourg'i katedraali astronoomiline kell (1354). Trummid Trummiks võib olla iga õõnes ese, mille peale on pingule tõmmatud membraan ehk kile. Kogu maailmas on leiutatud tuhandeid erinevaid trumme nii häälestuvaid kui mittehäälestuvaid - ,et anda muusikale ja tantsule rütmilist alust, edastada signaale, tegelda nõidumisega või kütta lahingus emotsioone üles. Tamburiin on vanaaegne pill, mis pole Rooma aegadest praktiliselt üldse muutunud. Koosneb
annaabi.ee 
