Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tornaadodeks" - 5 õppematerjali

Geograafia osa konspekt
1
rtf

Geograafia osa konspekt

Levib 5-25 kraadi juures põhja ja lõunalaiustel.Läbimõõt on umbes 1000km.puhangud väiksemad kui 100 m/s. kaasenvad lausvihm,äike,kõrge laine. Troopilised tsüklonid liiguvaf üsna kiiresti, kestvus 8-10 päeva.õhurõhk on keskmisest madalam.tõusvad õhuvoolud.orkaani keskel on orkaani silm,kus võib olla täielik vaiukus.Silmas on taevas selge.Ülejäänud osas aga ülitugevad tuuled jms.ida aasias nimetatakse neid taifuunideks. ameerikas ikka orkaanid.Põhja ameerikas nimetatakse tornaadodeks. Põhja ameerika preerias, pole nii suur. N: Florida osas, Jaapani pool.

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Õhumassid ja tsüklonid
4
rtf

Õhumassid ja tsüklonid

Hästi saab meelde jätta kumb on kumb selle järgi, et sooja frondi puhul on sajuala frondi ees, külma puhul aga taga ning külm liigub alati kiiremini, kui soe. Mis on tsüklonid ja antitsüklonid? - Võimsad õhukeerised, mis jaotatakse kolme klassi:  Kesklaius, kus esinevad lainetsüklonid.  Troopiline ja lähistroopiline vööde, kus esinevad ookeanide kohal troopilised tsüklonid.  Väiksemamõõtmelised keeriseid atmosfääriks, mida nimetatakse trombideks, tornaadodeks ja vesipüksteks Kuna õhurõhk on tsükloni keskosas madalam, siis õhk liigub keeriseliselt keskosa poole (parempoolne joonis). Kuna antitsükloni keskosas on rõhk ümbritsevast õhurõhust kõrgem, liiguvad seal õhuvoolud keskosast äärealade poole, (vasakpoolne joonis). Õhk laskub, tekib kõrgem õhurõhk, õhk soojeneb, õhuniiskus väheneb. Kõrgrõhkkond tähendab suvel õhu soojenemist, õhuniiskuse vähenemist ja püsivat selget ilma, talvel aga selget ja külma ilma.

Geograafia → Litosfäär
19 allalaadimist
Äärmuslikud ilmastikunähtused lühireferaat
3
doc

Äärmuslikud ilmastikunähtused lühireferaat

Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktises, 1912-1913 kuu keskmine tuule kiirus 24,9 m/s Denisoni neem Antarktises, 1913 Maismaal kujunevaid keeristorme nimetatakse trombideks ehk tornaadodeks, mille läbimõõt võib olla umbes 100 meetrit. Tornaadod on enamasti kõvera pöörlemisteljega tugevad ja püsivad õhukeerised. Õhurõhk on tornaado keskmes palju madalam kui selle äärtes. See käitub hiiglasuure tolmuimejana. Kuum õhk selle keskel pöörleb kiirusega üle 600 km/h, imedes enesesse kõike, mis jääb ta teele. Harilikult kaasneb trombiga ka äike. Trombi muudavad nähtavaks veepiisad, tolm jms kaasahaaratud aine. Trombi läbimõõt

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
Tornaado
8
doc

Tornaado

See tekitab lehtri või keerise, mis tegutseb nagu tohutu tolmuimeja ja imeb üles kõik, mis jääb tema teele. Hukatust toovad tornaadod võivad tekkida kõikjal, kus esineb äikest. "Orkaanid ja tornaadod" Silmaring Tuule kiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes, kõigest 80 km tunnis. Osaliselt on selle põhjuseks vesipüksi poolt kantava vee raskus. Suure purustusjõuga laiaulatuslikke trombe on eriti sageli Põhja-Ameerikas, seal nimetatakse neid tornaadodeks Esimesi Baltimaadel tegutsenud trombi (22.VI 1795) kirjeldusi pärineb J.C.Brotze kultuurikogust, Eestis on trombe uurinud ja esitanud nende liikumise teooria baltisaksa päritolu teadlane J.Letzmann (1885-1971). Nüüdisajal on trombe jälginud ja kirjeldanud H.Tooming, A.Kallis (s.1942) jmt. Tugevaimaid trombe on olnud nt. 27.VI 1960 Vastse-Kuuste lähedal. , 9.X 1984 Laagris ja 10. VII 1987 Väinameres Kumari laiu lähedal. Vesipüks Tornaado Tuulispask

Loodus → Loodus õpetus
13 allalaadimist
Looduskatastroofid
16
doc

Looduskatastroofid

kuulda ikka ja jälle, et on hukkunud inimesi. Looduskatastroofid, mis ma referaadis läbisin olid: orkaanid, maavärinad, tsunaamid, vulkaanipursked, tornaadod, maalihked, ning metsatulekahjud. Kuigi öeldakse, et inimene loodujõudude vastu ei saa, siis metsatulekahjusid ja maalihkeid on võimelinie inimene mõjutama. Õnneks asub Eesti väga heal kohal, kus ei toimu tsunaamisid, orkaane ning vulkaanipurskeid. Viimastel aastatel on sagenenud küll tormid, mis veel õnneks pole tornaadodeks üle läinud, ning maalihkeid ja metsatulekahjusid on ka Eestis esinenud. 12 Lisad LISA1 Orkaan Irene Bahama saarel 2011 aastal. LISA2 Maavärin Haitil 2010 aastal. 13 LISA3 Marina rand Madrase linnas Indias pärast tsunamit. LISA4 Eyjafallajökulli vulkaan 2010 aasta aprillis. 14 LISA5 Blagovesenski tornaado LISA6

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun