/ Et veel nii palju õnne näeksin, / Nii palju õisi näha saaksin, / Ei eile seda uskunud." Kevad toob endaga kaasa palju õnne, mida ei oskagi kohe oodata. Aga see ongi ju tähtis, et inimene õnnelik oleks. Igatahes süstib kevad meisse igati positiivsust. Kahjuks ei jää kõik see rohelus ja värvideküllus siiski igaveseks püsima. Lõpuks saab ka suvi läbi ja saabub kõle sügis, kus kõik see, mis kevadel alguse sai, kaob taas. Puudelt langevad lehed, ilmad lähevad külmemaks ja tormisemaks, kõik viljad on valminud ning loodus on talve ootel. Nii nagu sügis on vastupidine aastaaeg kevadele, on ka luules räägitud hoopis teistest tunnetest. Minu jaoks tähendab sügis näiteks uue ja pika kooliaasta algust ning kosutava suvepuhkuse lõppu. "Juba kase ladvalt lehti langeb / Kõle tuul käib üle kesamaa, - / Aastakellal rõõmuhääl on lõppend: / Viimseid tunde hakkab lööma ta." Nendes sõnades peegelduvad rohkem nukrad tunded
Meteoroloogid kasutavad superarvuteid, mille abil luua kliimamudeleid ja ennustada tulevasi kliimamuutusi. Tulemustest nähtub, et tõenäoliselt soojeneb kliima järgmise sajandi jooksul veel 2,5 kraadi võrra see muutus on suurem, kui muutus alates jääajast tänapäevani. Piirkonniti võivad muutused olla veelgi ulatuslikumad. Kui polaarjää sulama hakkab, võib merevee tase tõusta ja põhjustada üleujutusi, kõrbed võivad muutuda kuivemaks ja rannikuäärsed alad tormisemaks. Pildil on näidatud Mauna Loa atmosfääris süsinikdioksiidi tõus aastatel 1960 2010. Osoonikiht Atmosfäär on Maale kaitsekilbiks Päikeselt tuleva kahjuliku kiirjuse eest. Selle kaitsekilbi üks tähtsam osa on osoonikiht, mis paikneb maapinnast 10-60 km kõrgusel ja neelab ultraviolettkiirjust. Osoon, sinaka värvusega gaas, on hapniku teisend. Enamik hapnikust esineb molekulidena, milles 2 hapniku aatomit on püsivalt ühendatud