Oma viimastel tudengiaastatel astus Ernesto Federación Universitaria de Buenos Aires (FUBA) liik- meks- organisatsioon, milles domineerisid sotsialistliku ja kommunistliku maailmavaatega üliõpilased. Riigis toimuvad sündmused ei jätnud mõju avaldamata Ernesto poliitilise ja sotsiaalse teadlikkuse arenemisele, kuigi lõplikult kujunes tema maailmavaade välja alles Guatemalas ja Mehhikos. Ernesto mehekssirgumine toimus Argentiina ajaloo ühel tormilisemal ajajärgul. Olud ei olnud sellised, et oleksid pannud ta vaimustuma parlamentlikust demokraatiast. Lisaks kõigele õhutas konstitutsioonivastaselt häälestatud ,,paraadikindralite" omavoli, nende majanduspoliitiline võimetus ja saamatus vastumeelsust kõige vastu, mis oli seotud sõjaväega. On iseloomulik, et palju aastaid hiljem Kuuba valitsusse kuuludes nimetas ta armeed avalikult parasiitlikuks
Üks esimesi, kes seda Majakovski ettekandes kuulis, oli Maksim Gorki, kes puhkes liigutusest nutma. Hoolimata sellest oli raske poeemile kirjastajat leida. Appi tuli Ossip Brik, kes finantseeris trükkimist. 1915. ja 1916. aastatel väljendus Majakovski kohtumine Lilja Brikiga poeemis ,,Selgrooflööt" ning luuletustes ,,Lilitska" ja ,,Kõigele". Nendele on iseloomulik pendeldamine eufooria ja meeleheite vahel, armastuse rõõmu ja vastamata armastuse tunde vahel. Kõige tormilisemal kohviku futurismi perioodil 1918. aastal andis Majakovski välja poeemi ,,Inimene", mis tekitas oma jõulisusega sensatsiooni Vene luule esindajate hulgas. Selles teoses avaldub eksistentsiaalne temaatika, kus üksildane ,,mina" sõdib luule ja armastuse vaenlase vastu. Samal aastal valmis näidend ,,Müsteerium Buff", mille Majakovski pühendas revolutsiooni esimesele aastapäevale ja millega ta lõpuks valis poole, kuhu kuuluda proletaarsete poeetide naiivse kujutlusmaailma