Järskrannikud – kuna veekogu muutub nendes kohtades kiiresti sügavaks, jõuavad lained rannajoone lähedale väga suure energiaga. Lained võtavad endaga kaasa setteid ning seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Moodustuvad rannajärsakud jms. Laugrannikud - Laugrannikutel muutub vesi aeglaselt sügavaks ning seega veeosakeste hõõrdumisel liivaga väheneb lainete jõud. Kuna jõud on väga väike, suudavad lained vaid setteid kuhjata. Lainete kulutav tegevus esineb ainult tormilainetusega. Tekivad ilusad ja liivased kuhjerannikud. Inimese mõju rannikule - Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. Liustike levik, teke, jaotumine ja tähtsus On levinud kõigil mandritel väljaarvatud Austraalia, mäetippudes. Liustike tekkimiseks ja säilimiseks on vaja madalat aastast õhutemperatuuri ja palju sademeid. Tekivad lumepiirist kõrgemale.
Maapind tõuseb kiirusega 1,5 mm/aastas Pärnus ja 2, 4mm/aastas Tallinnas ja looderannikul. Globaalne ookeaniveetaseme tõus on 1,7 (±0,3) mm/aastas. Tõusud ja mõõnad on Eesti rannikul ebaolulised. Tavaliselt on veetase talvel kõrgem kui suvel. Eesti rannikul valdavad lõuna- ja edelakaare tuuled, kuid üldiselt on laineenergia väike, sest rannanõlvad on sageli madalaveelised ja rahnudega kaetud. Tormide ajal on lainetegevus intensiivsem ning tormilainetusega võib meretuulte ning madala õhurõhu tingimustes mereveetase tõusta rohkem kui 2 m . Just tormide ajal toimuvad rannikul suurimad muutused – pankade murrutus kõrgematel tasemetel, kõrgete rannavallide teke ning suurte liivakoguste edasikanne piki rannikut. Kaasaegne Eesti rannik on madal. Rannanõlva kallakus varieerub laiades piirides ning mõjutab seega erineval määral ranna morfo-litodünaamikat ning selle arengut.
annaabi.ee 
