Näiteks birmiit (Myanmar), retiniit (Hiina), sedariit (Kanada), sfauriit (Gröönimaa), ajkaiit (Ungari) ja rumeniit (Rumeenia).[1] Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Läänemere merevaiku nimetatakse ka suktsiniidiks, helmesmänni (Pinus succinifera) järgi. Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Omadused Kollane, kollakaspunane või kollakaspruun (selline on merevaik Läänemere randades, kuid
Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased.Merevaik on mitmesuguste Paleo- ja Neogeeni okaspuuliikide kõvastunud vaik. Tihti on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile. Merevaik koosneb peamiselt süsinikust ~79%, vesinikust ~11% ja hapnikust ~10%. Lisandina on esindatud ka väävel ja raud. Maailma kõige rikkalikumad merevaigu leiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul, kuhu ta satub tänu tormilainetele, mis üha uusi merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Läänemere merevaiku nimetatakse ka suktsiniidiks, helmesmänni (Pinus succinifera) järgi. Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Merevaiku on lihtne ära tunda, sest sarnaseid mineraale ei ole. Kasutus Merevaigust ehteid
muud setted. Mereäärsetel aladel, kus elanikke ohustavad tormilainete ja loodete toodavad veemassid, on tulnud ennast pidevalt kaitsta üleujutuste eest. Selleks on ehitatud kaldakaitseid, poldreid ja kaitsetamme merre. Näiteks on Thamesi jõgi varematel aegadel üleujutustega ähvardanud Londonit, nüüd kaitseb linna jõe põhja ehitatud liikuv terastamm, mis tõuseb tormiga üles ja suleb tee tormilainetele. Laevaliiklus on Põhjamerel elav, rannikul asub mitmeid suuri sadamalinnu: Rotterdam, Hamburg, Rostock, Bergen jt. Mereäärsed riigid on huvitatud ka transiitkaubanduse arengust. Kuna meri ei ole eriti sügav, on võimalik siit ammutada naftat ja maagaasi. Läänemerest eraldavad Põhjamerd Jüüti ja Skandinaavia poolsaare vahel asuvad Taani väinad. Läänest ja lõunast uhub Euroopa mandrit maailma suuruselt teine ookean Atlandi ookean, mis hõlmab ligi viiendiku maakera pinnast
annaabi.ee 
