kalamaimude ja noorkalade kasvatamine Akvakultuur e vesiviljelus- kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ja mageveekogudes. Territoriaalsed (ka territoriaalmeri)- kaldaga rööbiti kulgev, kindla laiusega merevöönd, millele rannariigil on surveäänne õigus. Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Hea kalapüügi piirkonna tulemused. 1) madal meri, päiksesevalgus ja tormilaine ulatud põhjani 2) Suurlinnade, jõgede suudmete, tiheda austusega ranniku lähedus. 3)Külma hoovuse ala; külma hoovus toob palju O2. 4) Parim variant: Sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala, n Nemfonndlandi madal Rannapüügiga tegelevad kalurid elavad rannikuäärsetes kalurikülades ja töötlevad (soolavad, kuivatavad) kala ise või tehakse seda väikestes rannikul painevates tehases Kalapüügi vormid:
5...25 laiuskraadi vahemikus kui vee temperatuur tõuseb > +26 oC · Õhukeeris, mille keskmes on õhurõhk väga madal tuuled puhuvad keskme suunas tõusvad õhuvoolud tekitavad võimsaid äikesepilvi keskmes olevas silmas on vaikne, ilus ilm läbimõõt mitu korda väiksem võrreldes parasvöötme tsüklonitega rannikule jõudes tekitavad tõusulaine Troopilised tsüklonid Kategoori Tuule kiirus Tormilaine Kahjustused a km/h kõrgus m (m/s) 1 119-154 (33- 1-2 Minimaalsed 42) 2 155-178 (43- 2-3 Keskmised 49) 3 179-210 (50- 3-4 Suured 58)
*Tugevate tormide esinemissageduse suurenemine võib olla märk nn "kasvuhoone nähtuse" algusest ja on seotud viimaste aastate kliima üldise soojenemisega. *Soojade perioodide esinemine on paljude loodusteadlaste arvates enam seotud Maa kliima evolutsioonidega (jääajad jäävaheajad) Regionaalsed - ajutine kõrge veetase, merejää tegevus. *Sellistes tingimustes kasvab ka tormilaine kõrgus ja energia mitmekordseks. *Lainetuse jõud rakendub enam mitte keskmise veepiiri lähedal, vaid sellest tunduvamalt maa pool, tavaliselt rannaluidete jalamil või veelgi kaugemal. *Ajutine kõrge merevee tase ongi üheks põhjuseks, miks just sellistes tingimustes eriti tugev tormilainetus põhjustab randade arengus tugevaid või isegi pöördumatuid muutusi. *Ajujää purustab randa ja kobestab setteid
a)Cb, b)varjatud soojuse vabanemine orkaan Wilma (Atlandi ookean), 2005 – troposfääri ülaosas - kõrge rõhk. Õhu 882 mb liikumised, äikesed. Troopiline (õhu)laine: Kõrgeim tormilaine: 2500 km, liiguvad idast läände 5 – 10 troopiline torm Mahina, Bathurst Bay m/s,ees kuiv, tagalas vihmad (Austraalia) 1899, 13-15 m Teine teooria: Suurim taifuun: Tip, 1979,
rannajoon, laug- ja järskrand, Eesti rannatüübid. Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavöönd ehk randla on mere või suurjärve põhja- ja maismaavöönd. Tema maismaa osa nim rannaks (asub keskmise rannajoone ja tugevaima aju- ehk ründeveeaegse tormilaine mõjupiiri vahel), veealust osa aga rannakuks ehk rannanõlvaks (ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainetuse mõju merepõhjale puudub). Rannajooneks nim merede ja suurjärvede vahelist piiri maismaaga. See nihkub kord maismaa, kord veekogu poole ja seda kas tõusu või mõõna, aju- või paguveena. Esimesed nähtused on perioodilised, teised aperioodilised
annaabi.ee 
