joostes otsejoones vaenlase poole, kes oli iga hetk laskevalmis. Kohe kui oli viimane nooruk vaenlase sülle jooksu pistnud organiseeris seesama kolonel, kes käsu joosta andis mitu kuulipildurit koos moonakastide ja maximidega (täisautomaatne kuuliprits) ainsatesse taganemids teedesse kohad sisse võtta, et taganejatele kohe tuli peale tõmmata. Joostes rindele sai Vassili läbi häda endale püssi ja ta suutis end ära peita ühte purskkaevu. Peale mitmeid Nõukogude armee tulutuid tormijookse, kui aeg jäi pisut vaiksemaks ja pingevabamaks, alustas noor Vassili Zaitsev omapoolset hävitustööd ja hakkas kõrvaldama ükshaaval vaenlase väejuhte, kasutades laskude peitmiseks mürskude plahvatuste helisid. Nii sai temast Nõukogude armee hinnatuim snaiper kelle peamisteks ülesanneteks said olema Natsi Saksamaa vägede juhid ja vastasleeri snaiprid. Edasi leiab noor Vassili Zaitsev endale ilusa tütarlapse ja
lõunapiiridel, Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega sõja iseloom oli muutunud: olid kujunenud regulaararmeed (suured, riiklikud armeed) sõjad kujunesid pikaajalisteks relvakonfliktideks (keskmiselt 1 lahing aastas), vastaseid ei hävitatud, vaid kurnati põhiliseks kujunes jalavägi ja ratsaväe osa vähenes kujunesid uut tüüp kindlustused bastionid, mis olid tol ajal praktiliselt vallutamatud otseseid lahinguid ja tormijookse välditi, selle asemel kujunesid piiramis ja kurnamisstrateegia Rootsi sõjavägi oli maapalgalisel ülalpidamisel, st maakond pidi välja panema jalaväerügemendi (1200 meest) Sõja põhjused: Läänemereäärsed riigid (Poola, Taani) tundsid ennast ahistatuna Rootsi ülemvõimust Läänemerel Venemaa tahtis väljapääsu Läänemerele Rootsi troonile tuli Karl XII, kes oli 15 aastat vana Sõja käik: 1699
annaabi.ee 
