kortikosteroidid · halb toitumus, stress · düsbioos (normaalse mikrofloora koostise tasakaaluhäire) · geneetilised faktorid 4 PERSONALIKAITSE Iga päev puutuvad tervishoiutöötajad kokku kardetavate ja eluohtlike verega levivate nakkustekitajatega. Need nakkustekitajad võivad tervishoiuasutustes levida eelkõige lõike ja torkevigastuste kaudu, pritsmete sattumisel limaskestadele või kahjustunud naha kaudu. Iga nahkaläbiva nõelatorke või terava eseme vigastus sisaldab verega levivate nakkustekitajatega nakatumise riski. See on uks suurimaid riske, millega tervishoiutöötajad silmitsi seisavad. Sagedasemad verega levivad nakkustekitajad on B-hepatiidiviirus (HBV), C-hepatiidiviirus (HCV) ja inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). HIV-i järjest laienev levik suurendab
omakorda jagunevad kaheks: sisemiseks ja välimiseks niudearteriks (a. iliaca interna ja externa). Sisemine niudearter varustab verega vaagnaõõne organeid ja välimine niudearter kõhuseina ja osaliselt välisuguelundeid. Väline niudearter väljub vaagnast kubemesideme all ja temast saab reiearter (a. femoralis). NB! Veresoone pindmine asend lubab kubemes reiearteri pulssi palpeerida. Samas valitseb suur oht väikesõrmejämeduse veresoone vigastamiseks, eriti kubeme piirkonna torkevigastuste korral. Tegemist on eluohtliku vigastusega, mis põhjustab suurt verekaotust (→ osa „Šokk“) A. femoralis kulgeb reielihaste vahel alla ja mediaalsele küljele, andes teel lihastele harusid. Põlveõndlas saab temast õndlaarter (a. poplitea), mis jaguneb säärearteriks (a. tibialis) ja pindluuarteriks (a. peronaea). Märkus. Jalgadel palpeeritakse pulssi järgmiselt: jalalaba pealt selgmist jalaarterit (a. dorsalis
annaabi.ee 
