kätt kasutades poleks rüütel saanud hobust juhtidagi). Tõenäoliselt hakkasid jalaväelased esmalt kahekäe mõõkasid kasutama teise jalaväe üksuse piikide vastu, et lüüa piike puru ning valmistada ette võimalust ratsa rüütlite võimalikuks rünnakuks. Kahekäemõõgal ricassoteramik, mil tera osa lõppeb valem ära ja enne käepidet tuleb üks eelnev kaitse osa ja mitte terav osa. Laineline tera flamberg. 16. saj hakkavad kaduma kaitserüüd ning mõõgad muutuvad rohkem torkerelvaks ning kaitserauast hakkab kujunema korv. Saabel üheteraline ja teramik on kõver. Saablit kasutasid rohkem idapoolsed rändrahvad ja ennekõike kergeratsaväelased. Saabel oli ennekõike lõikerelv ja seetõttu kõver. Lääne-Euroopas episoodiline külalised Ungarlased 9. saj ning neil põhirelvaks saabel. Ka sõna saabel pärit ungari keelest. Sellel ajal veel eriti kaitserüüd ei kasutata ning esialgu levib lühiajaliselt Ida-Euroopas, kuid hääbub siis ka ungarlaste hulgas. 15
kätt kasutades poleks rüütel saanud hobust juhtidagi). Tõenäoliselt hakkasid jalaväelased esmalt kahekäe mõõkasid kasutama teise jalaväe üksuse piikide vastu, et lüüa piike puru ning valmistada ette võimalust ratsa rüütlite võimalikuks rünnakuks. Kahekäemõõgal ricassoteramik, mil tera osa lõppeb valem ära ja enne käepidet tuleb üks eelnev kaitse osa ja mitte terav osa. Laineline tera flamberg. 16. saj hakkavad kaduma kaitserüüd ning mõõgad muutuvad rohkem torkerelvaks ning kaitserauast hakkab kujunema korv. Saabel üheteraline ja teramik on kõver. Saablit kasutasid rohkem idapoolsed rändrahvad ja ennekõike kergeratsaväelased. Saabel oli ennekõike lõikerelv ja seetõttu kõver. Lääne- Euroopas episoodiline külaline. Ungarlased 9. saj ning neil põhirelvaks saabel. Ka sõna saabel pärit ungari keelest. Sellel ajal veel eriti kaitserüüd ei kasutata ning esialgu levib lühiajaliselt Ida-Euroopas, kuid hääbub siis ka ungarlaste hulgas. 15