Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"torjuvad" - 3 õppematerjali

Mikro- ja Makroevolutsioon
4
odm

Mikro- ja Makroevolutsioon

Evolutsioon on Maa elusa looduse poordumatu ajalooline areng. Evolutsiooni valtel torjuvad uhed organismid teisi valja,osa sureb valja kliima jm.keskkonnamuutuste tagajarjel,asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Organismide taandumist mojutavad valik ja msg.juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste

Bioloogia → Bioloogia
48 allalaadimist
Makroökonoomika eksam
24
doc

Makroökonoomika eksam

b. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist *c. kaupade ja teenuste liikumist riigi ja ulejaanud maailma vahel d. riigimaksete laekumist ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 13 (1 point) Erainvesteeringute valjatorjumine tahendab: a. valitsuse keelab eraettevotjatele investeeringute tegemise *? b. valitsuse siselaen eelarve defitsiidi katmiseks neelab investeeringuteks vajamineva raha c. valisinvestorid torjuvad kodumaised investorid korvale d. maffia ei luba kellelgi raha investeeringuteks kulutada ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 14 (1 point) Eesti krooni kursi tous USA dollari suhtes: *? a. mojub soodsalt eksportijatele b. ei moju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga c. pohjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul d. mojub soodsalt importijatele

Majandus → Makroökonoomika
358 allalaadimist
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused
19
docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

koigile aatomitele uhiseks, sidudes omavahel koiki aatomeid metallikristallis. · Uhiste valiskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliseks sidemeks. · Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. · Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid, mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse ruhma. · Keemilise inertsuse tottu on omamoodi erandiks vaarismetallid. · Metallide keemilist aktiivsust valjendab nn pingerida, ning enamik metalle torjuvad lahjendatud hapetest vesinikku valja. 6. Mis on mittemetallid? Nimeta mittemetallide põhiomadused! · Mittemetallid ­ kuuluvad koik p-elemendid, mis ei ole metallid ega poolmetallid. Kokku 22. Valisel elektronkihil tavaliselt 4-8 elektroni. · Mittemetallid on vaga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel. · On nii gaasilisi (N2, O2, Ar), tahkeid (C, P, Si) kui ka uks tavatingimustes vedel aine (broom).

Keemia → Üldkeemia
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun