Kõnekeele ja õigekirja vead MIlleks on vaja õigekirja reegleid? Usun, et sageli käib see mõte läbi mitmete inimeste pea, kuid õigekirja oskamatus peegeldub ka meie kõnekeeles. Ka minu oma pereliikmed torisevad pidevalt, kui ma neid vestluse käigus parandan ning toovad oma kaitseks välja argumendi : " Sa ju said aru, mida ma mõtlesin!". See pole õige, ning jätkan nende parandamist, sest kunagi jääb see neile loodetavasti meelde ja nad ei tee enam selliseid vigu. Õige rääkimine ning kirjutamine jätab inimesest hea mulje ning paneb vestluse sujuma ja kirjatüki puhul on tööd palju lihtsam ja hõlpsam lugeda. Töös toon näiteid igapäeva elust ja samuti mõndadest
ligioleva välise looduse kirjeldus. Nende oriinimeste sümpaatiate ja antipaatiate esilekriipsutamises on erilist tähelepanu äratanud riidlevad naised. Tõepoolest, haugutav Kaasi Tiina sünnitusvaludes vaevleva Laia Viiu akna taga see on põrutavamaid ja meeldesööbivamaid tigeduspilte. Aga ,,Kahes paaris ja ühesainsas" ei tülitse mitte ainult naised isekeskis: vaenulised loomusunnid satuvad kähku kihku, naiste, meeste ja laste vahel. Hüvasti tagasihoidlikult torisevad eesti eided ja taadid, kui ka seitsmekümneaastane vanapoiss närudes keppi tõstab teist kiusava poisikese karistamiseks ja seda vannub ,,saadana hingeks"! Hilisema Tammsaare ,,Sõjamõtete" tunnistust mööda on inimese loomus kuri (,,kuri on inimene algusest saadik"). On nagu oleksid juba ta ,,Kahe paari ja üheainsa" kodusõjad selle tunnetuse eelkajastuseks. Me võime ta kantnikumaja massinimeste karakteristikas küll eraldada meelevaldseid ja vagusaid, vaevajaid ja vaevatuid.
Pole kahtlust, et kui sõda oleks olnud võimalik veelgi lühiajaliselt edasi lükata, oleks Saksamaal ja Austrial tulnud sõdida veelgi ebasoodsamal ajahetkel. Ei, asi on selles, et kes ei soovinud seda sõda, see pidi omama mehisust teha vajalikud järeldused. Kuid need järeldused võisid seisneda ainult selles, et ohverdada Austria. Saksamaa ees seisis siis valik: kas võtta jaotamisest osa või tõmbuda jaotamisest tühjade kätega tagasi. Need, kes praegu kõige rohkem torisevad olukorra üle, milles algas sõda, need, kes on praegu tagantjärele targad, - just nimelt nemad 1914. a. suvel, nemad tõukasid kõige enam Saksamaad sellesse saatuslikku sõtta. Saksa sotsiaaldemokraatia levitas paljude aastakümnete jooksul kõige jälgimat laimu Venemaa kohta. Teisest küljest, keskpartei, lähtudes religioossetest kaalutlustest, aitas kõige enam kaasa sellele, et teha Austriast Saksa poliitikale tugi. Vaat´ nüüd tulebki meil tasuda selle arutuse eest. Me