Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. Majaseenteks nimetatakse puitu lagundavaid seeni, mis on võimelised arenema hoonetes. Mõned majaseentest meie kliimavöötmes vabas looduses ei esine. Seega võib järeldada, et seenhaigused puudutavad kõiki valdkondi, mida me ette kujutada võime. (Kõljalg, 2005) Majaseened on seened, mis kuuluvad torikulaadsete ja lehikulaadsete seltsi. Levivad kandeoste (neid kannab tuul), ühessamas hoones ka kiiresti kasvavate seeneväätide abil. Toituvad puidust, oma kasvuks vajalikku vett toodavad ise. Majaseentest nakatub ainult ebapiisavalt kuivatatud või hoonete väära ehitamise ja kasutamise tagajärjel niiskunud puit, nendest hoidumiseks ehitatakse hoone kuivast ja antiseptikumiga töödeldud puidust ning välditakse niiskuse kogunemisest hoonesse. Kahjustatud hooneosad ja
Serv lainetab. Siidkarvane jooned. 3. staadiumis laguneb puit säsikiiri läikiv ülakülg, mis on sageli mööda plaadikesteks. Tormimurru oht. Puu mitmevärviliselt vöödiline. On nii pruune, kollaseid, halle, siniseid vööte. Põhjustab (nt majavamm, majakõbjas, mustjas kõrbik, valget mädanikku. Puidus tekivad valkjad hammaslehik. Nad kuuluvad teiste laigud. Mädaniku lõppfaasis muutub puit torikulaadsete hulka). Majaseene ilmumise kergeks. Eestis palju, kasel haaval, põhjused: 1)projekteerimisvead- sanglepal. Villkõbjas sarnaneb kirju ja põrandaalune ei ole ventileeritud, vöötkõbjasele. Vilajkeha ülakülg hall, vahel külmaveetorustik isoleeritud. Majaseeni kollakas. Jämedad turris karvad. Eestis esineb niivõrd palju, et eosed on igal pool palju. Lamapuidul
annaabi.ee 
