moodustades vahel õige suuri kogumikke limusekodadega liivasel põhjal. Teine lasnjalgsete liik elab Barentsi meres ja kuulub väiksemate vormide hulka. See limune, kelle keha pikkus ei ületa 18 mm, elab 40 350 m sügavusel, kuid on kõige arvukam 100 200 m sügavusel. Tema õhuke, klaasläbipaistev ning tagaotsal sisselõigetega koda on hoopis vähem vastupidav kui merikihva tugev paksuseinaline koda. 10 KLASS: TORBIKLIMUSED Torbiklimused(Monoplacophora) on algelised merelimused. Torbiklimuseid peeti väljasurnuiks, kuid 1952. aastal avastati esimene nüüdisaegne liik. Veel hiljuti tunti torbilimuseid üksnes kivististe ehk fossiilidena. Alles 1952. aastal tõstis Taani süvamereekspeditsioon ootamatult laeva pardale selle klassi nüüdisaegseid esindajaid liigi Neopilina galatheae. Neopilina koda katab üsna kõrget sisusekotti koos väikese ja nõrgalt eraldunud peaga ning ümmargust iminapakujulist jalga. Sisusekoti serv on ääristatud kurruga - mantliga
Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku ehk biota iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, arheotsüaadid, brahhiopoodid, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Eesti Alam-Kambriumist on kirjeldatud trilobiite, lukuta brahhiopoode, tigusid, torbiklimuseid, hüoliite, foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid ja sammalloomad ning rida okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt peajalgsed, tsüstiidid, krinoidid, merisiilikud, stromatoporaadid, korallid (nii rugoosid kui ka
annaabi.ee 
